Holokaust
25. juulil
1945 leidsid vangivalvurid Kurt Gersteini surnuna oma kongis rippumas – ta oli sooritanud enesetapu.
„Nad lähevad väikest treppi mööda üles ning näevad kõike. Emasid lastega rinna otsas, väikesi
paljaid lapsi, täiskasvanud mehi ja naisi, kõik alasti – nad kõhklevad silmapilgu, kuid surutakse
surmakambritesse nende poolt, kes trügivad tagantpoolt, või kihutatakse sinna SS-meeste
nahkpiitsadega. Suurem osa neist ei lausu sõnagi. Kuid üks, umbes neljakümneaastane leegitseva
pilguga juuditar, ei suuda vaikida ning neab SS-lasi siin toimuva pärast. SS-kapten Wirth isiklikult
annab talle ratsapiitsaga viis või kuus hoopi vastu nägu, seejärel kaob ka tema kambrisse. Paljud
inimesed palvetavad. Ma ühinen nende palvega, pressin end ühte nurka ja karjun kõvasti enda ja
Jumala poole