Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks
lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin). Tsüklilised lipiidid (Steroidid) tsükliine alkohol+ rasvhape. Füüsikalis-keemilised omadused. Hüdrofoobsed, veest väiksem eritihedus, hüdrolüüsuvus (tagajärjeks vabad rasvhapped ja alkoholid), hüdrolüüs leiab aset seedimisel ja naha pinnal (naha happeline pH ongi tagatud rasu lipiidide hüdrolüüsiga). Lipiidid rääsuvad (lagunevad osaliselt ja tekivad vabad radikaalid, soodustavad tegurid O2, temp. ja metalliioonid).
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4. Vesilahustes paljud ühendid moodustavad ioone, ja need määravad lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH 4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga. N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär
Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. Amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. Puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. Võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). · Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus.
See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub
4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub
4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus: Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). 7. Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub
Liikumapanevaks jõuks on kemotaksis ( neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Trombotsüüdid Trombotsüüte ehk vereliistakuid on kehas 150-400 * 10 astmes 9 ühes liitris veres. Nad on tuumata ning nende läbimõõt on 2-4 mikromeetrit ja nende eluiga on 10 päeva. Nad tekivad megakarüotsüütidest. Trombotsüütide funktsiooniks on hemostaas ehk kaitse verekaotuse eest ehk vere hüübimine. Vigastuse kägius paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Adhesiooni takistavad trombotsüütide negatiivne pinnalaeng, teatud bioaktiivsed ained ( nt NO, prostatsükliin jt) endoteelist, samuti endoteeli barjäär kollageeni ja vere enda vahel. Trombotsüüdid on bioaktiivsete ainete reservuaarid ning need ained vallanduvad trombotsüütide aktiveerumisel. Nad vabanevad veresooni ahendava toimega serotoniin (6- HT) ja tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bioaktiivseid ühendeid
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju
maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1. Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen) 2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist) · Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (38,9 kJ/g) Lipiidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline (nt. talveuneks valmistuvatel loomadel) 2. Hoiab püsivat temperatuuri 3. Kaitseb siseelundeid Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustavad siserektsiooninäärmetes. Steroidid on hormoonid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside.
Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ILUKOOL Keemiline koorimine Happed Anita Hass 17.05.2016 Sisukord SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 2 KEEMILINE KOORIMINE ................................................................................................................... 3 PINDMINE KOORIMINE.................................................................................................................... 10
esineb trans-konfiguratsioonis, iseloomult 40% kaksikside, lühem kui tüüpiline üksikside ja pkem kui tüüpiline kaksikside, põhiskelett kergelt laetud, tänu osalisele kaksiksideme peptiidsideme 6 aatomit on planaarselt Liitvalkude prosteetilised rühmad glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinid Valkude bioloogilised funktsioonid · katalüütiline ribonukleaas · regulatoorne insuliin · transport hemoglobiin · struktuurne kollageen, keratiin · reserv ovalbumiin, müosiin · kontraktsioon müosiin, aktiin · kaitse immunoglobuliinid -heeliks pöörde kohta 3,6 jääki, ühe jääki tõus 1,5 Å, heeliksin suur dipoolmoment, stabiliseeritud lähestikku asuvate aminohappejääkide peptiidsideme amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vaheliste vesiniksidemetega -leht paralleelne ehk samasuunaline (tõus 3,47 Å jäägi kohta) või antiparalleelne ehk vastassuunaline (tõus 3,25 Å
3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 3. Tugev ja 2. südames pikaajalisem alluvus inimese lühiajaline 3. rütmiline 4. ei allu tahtele 4. allub inimese 4. ei allu tahtele 7.Veri kuulub sidekudede hulka.Millise tunnuse alusel? Verel on rakuvaheaineks vedel vereplasma. 8.Milline osa nahast ( marrasknahk, sarvkiht, pärisnahk, alusnahk)on seotud a) temperatuuri säilitamisega - alusnahk b) uute rakkude tekitamisega marrasnahk c) jääkainete väljutamisega sarvkiht d) kaitsega liigse ultraviolettkirguse eest - pärisnahk 9. Nimeta inimesele iseloomulikud tunnused ( min 8) Suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; Kahel jalal liikumine; Aeglane individuaalne areng; Nii loomse kui taimse toidu söömine; Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; elamine perekonniti; Oskus valmistada tööriistu; Elusviis lagedal maal, metsast väljas. 10
piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
kuuluvad g (-), oküdaasnegatiivsed, asporogeensed pulgakujulised bakterid. Liiguvad peritrihhaalsete viburitega või on liikumatud. Nad on mittehalofiilsed fakultatiivsed 6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet
diagnoosimine ja ravi. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki 12. Mis on homöostaas? Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. 13. Naha ehitus ja ülesanded. marrasknahk ehk epidermis (epidermis) pärisnahk ehk dermis (dermis) alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae) Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu. Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest
küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes,
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
rühmade, laengu, vesiniksidemete moodustamise võime, hüdrofoobsuse ja keemilise reaktiivsuse poolest. (Fun.rühmad alkoholid, tioolid, tioeetrid, karboksüülhapped, karboksamiidid ja alused). Jagatakse: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped (Leu, Pro) Polaarsed, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (Thr, Cys) Happelised ehk negatiivselt laetud (Asp, Glu) Aluselised ehk positiivselt laetud (Lys, Arg) Ebatüüpilised aminohapped: Kollageen, Fosfoseriin 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Kõigil aminohapetel on vähemalt kaks deprotoneeruvat fun.rühma. Dissotsieerub karboksüülrühm: H2A+ + H2O = HA0 + H3O+ Dissotsieerub aminorühm: HA0 + H2O = A- + H3O+ 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata.
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama
.........14 2.4. Vitamiinid.......................................................................................................................15 2.5. Mineraalid......................................................................................................................15 3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA......17 3.1. Uurimismetoodika..........................................................................................................17 3.2. Nahahooldus...................................................................................................................17 3.3. Akne põhjustajad............................................................................................................18 3.4. Akne esinemise piirkonnad............................................................................................19 3.5. Spetsialistide abi.............................................................................................
toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama
Ehituslik fun. rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon Kaitsefun. kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega Hoiab temperatuuri Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid. Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne
Linnasesuhkur ehk maltoos.Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. 2.protistid bakterid seened. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. autotroofseid protiste (vetikad)heterotroofseid protiste (algloomad) Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks:viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või
Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid Ribosoomid Valkude tootmine (rakuvabrik) Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse