vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.
Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus - asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.
matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust
muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1. Nägemiskeskus 2. Kuulmiskeskus 3. Haistmiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Kõnelemiskeskus 6. Mõtlemiskeskus 7. Liigutamiskeskus Joonis 1.1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju- Vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel. Vaheaju- Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju- Ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.
kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind-ajukoorasuvad erinevad ül täitvad piirkonnad, Nägemiskeskus(kukal), liigutuskeskus(keskel), nahatundlikkuse keskus, kuulmiskeksus. Väliskeskkonna ärritusi võtavad vastu retseptorid-närvilõppmed(kohad).Ärritaja toimel tekib retseptoris närviimpulss, mis liigub kesusest kiirusega 100 m/s Piirdenärvisüsteem-1.kehaline e. Somaatiline-juhib alluvaid 2. Vegatiivne- juhib allumatuid (siseelundkonna omad) Närvrakke juurde ei teki. refleks- org vastus, mingile ärritajale. Tingimatud- kaassündinud. Tingitud- elujooksul omandatud Refleksikaar- tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude
järk-järguliselt. Ööpäevast koguannust 900 mg (6 tabletti) ületada ei tohi. Kõige sagedasemad on seedetrakti kaebused (iiveldus, isutus, kõrvetised, mõru maitse suus, kõhuvalu, oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus). Maksast tingitud kollasust (kolestaatiline ikterus) esineb küllaltki harva. Kõige sagedasemateks kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimeteks on pearinglus, jäsemete värisemine, kohin kõrvus, peavalu koos nägemishäiretega, nõrkus, väsimus või unehäired, nahatundlikkuse häired. Võib tekkida vererõhu langus (sh järsk vererõhu langus püstitõusmisel). Harvem võivad tekkida allergilised reaktsioonid (naha punetus, lööve, sügelus, urtikaaria), vereloome häired (trombotsütopeenia, leukopeenia või agranulotsütoos), nägemishäired, ärevus, segasus. Päevik 15.02 Sain esimest korda patsiendiga kokku. Suhtlesin. Visuaalselt patsient on kurnatud. Kuid adekvaatne, sõbralik, koostöövalmis. Mõõtsin tal RR, õhtul temperatuuri. Asend on selili. 18
23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus · Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24
Tihti võimetus eristada helisid foonimürast 2.2. Nägemine Nägemises algavad involutsiooninähud paiguti üsna varakult. Tekib lugemisel või töö juures mingi objekti pikaajalisel teraval jälgimisel aina kiiremini väsimus. Väheneb võime mingit eset kontsentreeritud tähelepanuga vaadelda. Ka teises meeleelundites on täheldatavad aastatega pikkamööda arenevad involutsiooninähud: ärritese vastuvõime nõrgeneb ja muutub ebatäpseks. Vanuril võib leida nahatundlikkuse, maitse- ja haistmisteravuse nõrgenemist. Märgatavad individuaalsed erinevused ilmnevad nii hästi muutuste ulatuses kui ka nende subjektiivses tunnetamises. 2.3. Mälu Üks kesksemaid vananemisega kaasnevaid psüühikamuutusi on mälu nõrgenemine. Peamiselt kannatab õppimisvõime, s. t. uue materjali omandamine. Kõige rohkem uuritud mälu funktsioneerimist. Mälu ei pea halvenema.
· Ravitakse isoniasiidi ja rifampiiniga. · M. bovis satub inimorganismi saastunud lehmapiimaga. Soolestikust jõuab ta hiljem kopsu ja areneb klassikaline tuberkuloosipilt. Aitab piima pastöörimine. Leepra. e. pidalitõbi (põhjustaja M. leprae) · Bakter kahjustab nahka, perifeerseid närve, ülemiste hingamisteede limaskesta ja silmi. Sümptoomideks on nahahaavandid, paralüüs, nahatundlikkuse kadu (võib end ära kõrvetada), sõrmede, varvaste ja nina äralangemine, pimedaks jäämine. · Mycobacterium leprae kandub inimeselt inimesele üle hingamisteede kaudu piisknakkusena ja nahavigastuste kaudu. · Bakterirakud kasvavad makrofaagides ja närvirakkudes (rakusisesed parasiidid!). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M
Diabeedi tüsistustele (k.a. jalgade tüsistustele) eelneb pikka aega kõrgena püsinud veresuhkru tase. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Närvide kahjustuse puhul: o liigutusnärvi kahjustusel nõrgenevad jalalihased, muutub jalakuju ja tekivad jala asendihäired; o tundenärvi kahjustusel tekivad nahatundlikkuse häired, valutunde nõrgenemine või kadumine, temperatuuri tundlikkuse häire. Valutunde kadumise tõttu võivad jääda märkamata ja edasi areneda mitmesugused naha- kahjustused nagu hõõrumised ja villid. Nahatundlikkuse ja temperatuuritundlikkuse nõrgenemise korral esineb jalgade põletuste oht; o jalgade higistamise vähenemise tõttu muutub jalgade nahk kuivaks ja tekivad jalakannalõhed. Veresoonkonna muutuste puhul:
nõrkus, neelamisraskused, tükitunne kurgus, hääle kaotus, uriinipeetus) - Sensoorne sümptom (meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, diploopia, pimedus, kurtus) - Epilepsia tüüpi hood või krambid (tahtele alluvaid motoorseid või sensoorseid komponente) - Segavorm (rohkem kui ühe tüübi sümptoome) Dissotsiatiivsed motoorsed häired. Keskseks on liigutuste häire kadumine või tundlikkuse (tavaliselt nahatundlikkuse) vähenemine või puudumine. Võimetus liigutada jäset või selle osa. Paralüüs võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Ataksia koordinatsioonihäired, eriti jalgades (tagajärgedeks veider kõnnak). Astaasia-abaasia võimetus ilma abita seista. Jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine. Diagnoosi peab suhtuma ettevaatusega kui on tegemist · närvisüsteemi
annaabi.ee 
