Detomidine Toimeaine: Detomidine Ravimi nimetus : Equisedan vet Ravimivorm: Süstelahus PIL:Kellele? Hobusele NÄIDUSTUS(ED) Hobuse rahustamine ja kerge valu vaigistamine erinevate uuringute ja raviprotseduuride läbiviimise kergendamiseks. Ravimit kasutatakse: - uuringud (nt endoskoopia, rektaal- ja günekoloogilised protseduurid, röntgenpiltide tegemine); - väikesed kirurgilised protseduurid (nt haavatöötlus, hambaravi, kõõluste töötlemine, nahakasvajate eemaldamine, nisajuha laiendamine); - raviprotseduurid ja ravimite manustamine (ninaneelusondi kasutamine, rautamine). 5. VASTUNÄIDUSTUSED Mitte kasutada südame- või hingamisteede haigusega loomadel. Mitte kasutada maksa- või neerupuudulikkusega loomadel. Mitte kasutada üldiste terviseprobleemidega loomadel (nt dehüdreeritud loomad). Mitte kasutada tiinuse kolmel viimasel kuul. Mitte kasutada koos butorfanooliga koolikute all kannataval hobusel. Mitte kasutada koos
mõttetuks. Pole vahet, kas tegemist on ühe- või mitmevärvilise tätoveeringuga, tillukese või suure nahapinnaga. Väikeste ühevärviliste (siniste) tätoveeringute eemaldamiseks kulub 6-7 pooletunnist protseduuri. Mitmevärvilised tätoveeringud eeldavad rohkem protseduure ning seda sõltuvalt tätoveeringu suurusest ja tindi tüübist. Nimetatud protseduurid tehakse sõltuvalt arsti ettekirjutustest 48-nädalaste vahedega universaallaseriga. 3.5 Nahakasvajate eemaldamiseks Nahasiseste moodustiste hulka kuuluvad: ksantoomid ja ksantolasmid, viiruspapilloomid, papillomatoossed neevused - sünnimärk" mis kujult meenutab lillkapsast. Pigment neevused "sünnimärk" mis on nahapinnast kõrgem ja helepruunist tumepruuni värvuseni. Viirustüükad - need on nahasiseselt või pindmiselt asuvad hallid moodustised. Tänapäeval kasutatakse nahakasvajate eemaldamiseks laseraurustamist. See meetod ei piira arsti tegevust,
Seda haigust esines Läänemere haugidel juba 1960. aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige
soovitab ravida kroonilist bronhiiti värske mungalille mahlaga (koguses 1 supilusikatäis 3 korda päevas). Mungalille ürdi alkoholtõmmist kasutatakse kopsupuhituse ja kroonilise bronhiidi ravimiseks. Selle valmistamisel valatakse 30 g peenestatud lehtedele, õitele ja seemnetele 200 ml viina ja hoitakse 14 päeva pimedas, perioodiliselt loksutades. Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv
Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest. Suured osooniaugud aga võimaldavad kiirgusel pääseda otse maapinnani. Inimestele avaldab see otsest mõju näiteks nahakasvajate tekkega. Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada, igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui kõik vanad puud maha võtta, peab uued puud istutama, aga nende suureks kasvamine võtab ju pea terve inimpõlve
Nii tööl kui majapidamises puutuvad paljud naised kokku mitmesuguste lahustite ja pindaktiivsete ainetega, mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks. Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.) Vähist ohustatud gruppideks on 45-50 aastased, palju vabas looduses viibijad (põllutöölised,
3 korda päevas). Mungalille ürdi alkoholtõmmist kasutatakse kopsupuhituse ja kroonilise bronhiidi ravimiseks. Selle valmistamisel valatakse 30 g peenestatud lehtedele, õitele ja seemnetele 200 ml viina ja hoitakse 14 päeva pimedas, perioodiliselt loksutades. Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv
liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on Aktinilised keratoosid naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. Aktiinilised keratoosid on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk- kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi - kasvajaeelsed seisundid. Tekkepõhjused: Peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirgus. AK-st on eriti ohustatud heledanahalised inimesed, kes on pikka aega töötanud välitingimustes nahka ultraviolettkiirguse eest kaitsmata. Millised on aktiinilised keratoosid? Tüüpiline Aktiiniline keratoos on selgelt piirdunud, ebaühtlaselt ketendav, kuiv kare laik-naast. Kollete värvus on kollakaspruun, pruun või punakas
· Krüoteraapia; · Küretaaz; · Radioteraapia, fotodünaamiline ravi; · 5-Fluorouratsiilkreem- rakke kahjustav kreem, mida määritakse kasvajale; · Imiquimod- organismi immuunsust muutev kreem. 4.3 Aktiinilised keratoosid (AK) e. Kiirguskeratoosid Kiirguskeratooosid on päikesest kahjustatud nahal tekkivad karedad ketendavad laigud. AK on naha ülemises kihis (epiderm) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. AK on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate: lamerakk-kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi 18 kasvajaeelsed seisundid. Peamiseks tekkepõhjuseks on UVK, eriti on ohustatud heledanahalised inimesed. Aktiiniline keratoos näeb välja- selgelt piirdunud, ebaühtlaselt ketendav, kuiv, kare laik-naast. Värvus kollakaspruun, pruun, punakas või naha värvi. AK võib muutuda nahasarveks
annaabi.ee 
