alahuul, millede ravi on kirurgiline. (Bogovski jt 1989.) Naha derivaatide healoomulised kasvajad Miilium on keratiinitsüst, mis esineb kõige sagedmini näol, eriti silmade ümber. 16 Süringoom on higinäärmejuha healoomuline kasvaja, mis esinevad silma all või kaelal. Higistamine suurendab kasvajaid ja põhjustab neis isegi ville. (Bogovski jt 1989.) Healoomulised sidekoepõhised nahakasvajad Papilloma fibroepithelialis on pehme, lõdvast sidekoest moodustunud näsa, pindmiselt enamasti sarvestunud healoomuline moodustis, mis aga võib vähiks üle minna. Eemaldatakse elekterskalpelli abil või vedela lämmastikuga külmutades. Keloid kasvajaliselt vohav armkude, mis võib tekkida isegi väga väikese trauma tagajärjel. Harilikult tekivad ülakehale, sageli ka rindkere ülaosas vanades aknearmides või
Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta
Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom
aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile • Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) Sünnitrauma Madal Apgari hinne (0–4 palli)
Ravi: kirurgiline korrektsioon e. aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. •Põletikud •Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid). Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui täiskasvanuna.
pahaloomuliste kasvajate tekkele · Nakkusallikad Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga · Levik Otsene ja kaudne kontakt Transkutaanselt nahavigastuse kaudu Aerogeenselt Mõned inimeste papilloomiviirused levivad sugulisel teel Inkubatsiooniperiood 30-40 päeva · Nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad. · Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestal. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. · Papilloomide kuju ja suures erinev: siledad, krobelised , tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad · BPV 1 papilloomid ninal, nisadel, suguelunditel · BPV 2 papilloomid pea, näo, kaela, alakõhu piirkonnas, silmalaugudel
teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid. Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga. Levik on otsene või kaudne, transkutaanselt nahavigastuse kaudu (nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad), aerogeenselt. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva.Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist
annaabi.ee 
