Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas. Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid. Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud, kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab. Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu. Samuti on nahaga seotud kompimismeel, eriti tundlikud on sõrmeotsad. Niisiis on nahk inimesele ka meele- ja hoiatuselund.Meditsiiniliselt on meie nahk meie kõige suurem organ, täiskasvanud inimesel on seda umbes 1,5 kuni 2 ruutmeetrit, nahk
reaktsioonil? vereviskoossus. hapniku osarõhu tõttu on hapniku transport häiritud, siis Esmases reaktsioonis mängib olulist rolli just a) viskoosse vedeliku voolamine on aeglasem, eriti tunda toodetakse kompensatoorselt rohkem erütrotsüüte (seega kaasasündinud immuunsüsteem, kuna antigeeni ära väikestes veresoontes-kapillaarides (nt. nahaaluskoes, hemoglobiini). ·Oksühemoglobiini sidumiskõvera hinke tundmine lümfotsüütide poolt ning parimate omadustega mistõõtu häirub termoregulatsioon!; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega. aeglase verevoolu tingimustes ja verevarustuse hapniku vabastamine kudedesse on soodustatud).
Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal.
Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku- kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku- elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel ot toite- ja kaitsefunktsioon.
Vesi on keskkond, milles toimub seedimine, toitainete transportimine, energiavahetus ja elusaine sünteesimine. Mida noorem inimene, seda rohkem on temas vett: 3kuises lootes 95% vastsündinus 80% täiskasvanud mehes 6570% naises 4060%. Noore organismi kudedes on seepärast rohkem vett, et seal kulgeb ainevahetus intensiivsemalt. Kui eakas inimene muutub kuivetuks, jääb väiksemaks ja kortsulisemaks, siis põhjustab seda ka veesisalduse vähenemine kõhres, lihastes ja nahaaluskoes tegelikult kogu kehas. Kuid vesi ei ole kehas üksnes lihtne lahusti. Vesi võtab osa paljudest elu tagavatest biokeemilistest ja füsikokeemilistest reaktsioonidest. Ja vee molekulid on organismi ehituskivid, nagu kõik teisedki keemilised ühendid. Vesi on asendamatu. Toiduta võib inimene elada 4050 päeva, ilma veeta kümme korda vähem. Kõrbesse eksinud inimesed suudavad veeta elada ligikaudu kolm päeva, mõned on hukkunud kiireminigi. Mõõduka temperatuuriga õhus ja kehalise
Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. 3.3 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Rasvkude teostab varundus, hoiustus, soojustus, amortisatsiooni funktsioone. See kude jaguneb kahte liiki: valge rasvkude ja pruun rasvkude. Inimestel domineerib valge rasvkude. Pruun rasvkude on hästi arenenud vastsündinutel, põhiliselt täidab ta soojusproduktsiooni funktsiooni keha soojendamiseks. 3.4 Veri ja lümf Veri ja lümf- need on vedelad sidekoed, nende rakkudevahelise aine aluseks on vesi. Vererakke ja lümfotsüüte nimetatakse vormielementideks.
moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7 Pärisnaha ja nahaaluskoe piiril paiknevad higinäärmed ja karvasibulad. Samuti on nahaaluskoes palju veresooni, ning sensoorseid närvilõpmeid. (Roosalu 2006:242). 8 Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana-
kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju,
kannab laiali hormoone, teeb kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Lümf kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl) Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude
Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.).
pidevalt. Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina TSÜSTITSERKOOS: Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm). Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12 1. algstaadiumis: - transitoorsed müalgiad - palavik - eosinofiilia 2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas. 3. 5-7 a. möödudes kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid: intrakraniaalse rõhu tõus, epileptilised krambid, vaimne mahajäämus.
Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon
*Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning pindmine kiht); õõneselundite seintes); *Näärmeepiteel (näärmetes); *Vöötlihaskude (skeletilihas); *Südamelihas (süda); Sidekoed: *Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, Närvikoed: põrnas); *Närvikude (närvides) *Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on
faeceses pidevalt. Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina TSÜSTITSERKOOS: Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid (diameeter 2-4 mm kuni 2 cm). Tsüstitsergid paiknevad peamiselt: - kesknärvisüsteemis - lihastes - nahas ja nahaaluskoes - silmas Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat. Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida. Kliiniline pilt: 12 Helmintiaasid 13 1. algstaadiumis: - transitoorsed müalgiad - palavik - eosinofiilia 2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas. 3. 5-7 a
sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid: -enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega; -Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v
kasutades spetsiaalset aparatuuri. Käsitsi tehtavad hooldused sisaldavad enamasti koorimist, massaazi, maski või kehamähist. TSELLULIIT. Meditsiinis tähendab tselluliit, ladina keeles cellulitis, sidekoe põletikku. 90% naistest kannatab tselluliidi all, meeste hulgas on seda vaid 5-10%. "Tselluliit" on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks rasva ja teiste ainevahetusjääkide kogumeid sidekoe "taskutes" nahaaluskoes. Tselluliit on otseses seoses hormonaalsete mõjutustega, vananedes muutub halvenemise suunas. Halvates kudede mikrotsirkulatsiooni, tekitab ta suletud ringi, toimub edasine vedeliku retensioon, rasvakudede paisumine ja sidekoe kahjustumine. Tselluliit on hüpodermises rasvarakkude laienenud kogumid, mis tekitavad "apelsinikoore" või "kodujuustu" taolise mügarliku naha. Uurimuste tulemusena on leitud, et meeste ja naiste kehades ladestub rasv erinevalt ning
retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. *rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude ümbritseb veresooni aj närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab omavahel elundeid. Tugifunktsiooniga *tihe sidekude – koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist
Erinevate õlide toimed: o Sojaõli- näidustused: tundlik, kuiv ja sügelev nahk, kontaktdermatiit, psoriaas, allergilised nahahaigused, nahahaiguste toetav ravi, raseduse ajal; o Rosmariin- näidustused: üleväsimus, vereringehäired, naha vereringe ergutamine, lihasvalud ja pinged, tselluliiti toniseeriv, värskendav, parandab verevarustust nahaaluskoes ja lihastes. toime: leevendab lihasvalusid, stimuleerib ainevahetust, toetab närvisüsteemi. Omab teotahet ja mõttetegevust stimuleerivat toimet. Soodustab juuste kasvu. Ei soovitata epilepsiahaigetele. o Lavendel, tüümian ja salvei- näidustused: degeneratiivsed liigeshaigused, reumaatilised ja tugi liikumissüsteemi vaevused, valuvaigistav, üldtoniseeriv, lõdvestav, pehmendav,
neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale.
neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre).
a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel. i) Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- (kõõlused, sidemed, fastsiad) ja sassiskiulist tihedat sidekude (naha võrkkiht). j) Kõhrkude - Eristatakse kolme liiki: hüaliinne (liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses).
rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid
rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid
Sidekoes leidub teisigi rakke makrofaage, nuumrakke, plasmarakke, rasvarakke jne. Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke. RASVKUDE (2. loeng) Kuulub tugisidekudede gruppi Palju rakke ja vähe rakuvaheainet Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv. Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem Valge rasvkude - rakkudes on üks suur rasvatilk, vähe mitokondreid. Koe ülesanne - energeetiline varu Pruun rasvkode - leidub peamiselt vastsündinud imetajatele ja mõningail talveuinakut pidavail loomadel. Rasv paikneb rakkudes peenikeste tilkadena, rohkelt on mitokondreid. Kude on väga veresoonterikas. Koe ülesanne - termoregulatsioon *rasvkude on mäluga kude
(kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE
Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.
1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime
Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.
annaabi.ee 
