Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel. Ligi kolme kuu jooksul voolas merre umbes 5 miljonit barrelit (üle 500 miljoni liitri) naftat. Kui see tundub suure kogusena, siis praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Lisaks sellele, et enamike toodete hinnad on kas kaudselt või otseselt
Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked.
omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab kolmkümmend reisilaeva päevas põiki üle 100 000-tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Läänemerel pidevas
ole just kõige suuremad, siis saab ideaalselt asja ära ajada. Veel on sellisteks situatsioonideks ideaalsed kohad Äntu sinijärved. Veealune maailm on väga kaunis, sest seal on ilus taimestik ja erinevate kujudega ja värvustega kalad ringi ujumas. Küll aga ei ole just igal pool sellised tingimused sest ka väga palju on vereostusi, mida esineb järvedes mootorpaatidega sõites, kui ka suurte laevadega ja naftatankeritega Läänemeres sõites. Ma tahaksin oma referaadis hakata lähemalt rääkida veereostusest, väikene kalade süstemaatiline nimekiri, kes eestis elutsevad, kalade iseloomustus,nii veealused kui ka veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku. 3 Loomad Linnud Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga
majandusvööndis kalu ei vaja, võib ta püüdmisõiguse rentida (Okeaania riigid) või müüa mõnele teisele riigile. Territoriaalmeri igale mereäärsele riigile kuuluv osa maailmamerest. See on rannaga rööbiti kulgev merevöönd, mille kasutamise reeglid kehtestab ja nende täitmist kontrollib täielikult seda omav riik. Territoriaalmeri ulatub rannikust 12 meremiili (u 22 km) kauguseni. Keskkonnamõjud: ökosüsteemi häirimine ülepüügi tõttu, kalavarude vähenemine, reostused (naftatankeritega õnnetused). 12. Peamised metsatüübid ja nende iseloomustus ning paiknemine: parasvöötme okasmets, parasvöötme leht- ja segamets, ekvatoriaalne vihmamets. Millega tegeleb metsamajandus. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Ekv. vihmamets Parasv. okasmets Paras. leht- ja juurdekasv 50 cm3 ha segamets
annaabi.ee 
