lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda. Isiklikult ma arvan, et need on kõik majanduslikud ning omakasupüüdlikud. Näiteks USA asus sõtta Iraagiga, et vabastada neid diktaatorliku valitseja võimu alt aga see, mida nad tegelikult sealt soovivad, on naftaressursid. Sellest võib välja tuua seose, et põhjuseid varjatakse poliitika abil, et näida maailma ees heasoovlikuna ning mitte tõmmata enda peale üldist hukkamõistu. Vaatame näiteks mõningaid riike Aafrikas, kus inimesed surevad sõja tõttu iga päev. Sealsed võitlused tekivad korruptiivsete valitsuste mõjul, tänu millele on sündinud vastupanuliikumised, mis üritavad võimu kukutada. Nendesse riikidesse aga ei saada iseseisvad riigid oma vägesid appi. Miks
Kirjeldatakse, kuidas jõuda naftareservide maksimaalse tootlikkuseni. Samuti käsitletakse naftereservide esinemist riigiti, regiooniti. Eraldi on väljatoodud ka informatsioon naftareservide kohta Eestis. 2.1. Naftareserv ja naftaressurss Mõiste naftareserv tähendab tõestatud koguseid, mida saab ammutada praeguse hinna ja tehnoloogia juures. Mõiste naftaressurss tähendab tõestatud kogust, mida hetkel ei saa tehnoloogilistel või majanduslikel põhjustel ammutada. Naftaressursid ja naftareservid kokku pannes saame olemasoleva potentsiaali, millele toodangu juurde liites on tegemist kogupotentsiaaliga. (Wintershall) Kogupotentsiaal ning selle komponentide osakaal on kõik sõltuvuses t ehnoloogilisest tasemest (s.h. ka üldine tase alternatiivenergia areng jne.), naftahinnast ning poliitilistest teguritest.(Ibid.) 2.2. Metoodikad naftakoguse määramiseks Levinumad on kolm meetodit: volumeetriline, materialibalansi meetod, produktsiooni
Väliskaubanduse partnerid: 1992. aastal suundus 3/4 Leedu ekspordist Vene NFSV ja Valgevenesse. 1996. aastal läks ligi 40% (2002: 50%) ekspordist Saksamaale, Suurbritanniasse. Venemaa osatähtsus Leedu kaubavahetuses on kõige suurem - 2002. aastal läks Leedu ekspordist 11,3% (Eestil 3,4%, Lätil 5,9%). Tänu viimastel aastail tõusnud naftahindadele annavad naftakompaniid Leedu riigile 100 miljon dollarit aastas. Leedu naftaressursid on 64 miljonit tonni - 10 aasta toodang. Elatustase: Leedu jääb maha Eestist, kuid on ees Lätist. Välispoliitiline seisund- Poola: 1992. aastal külastas Leedut Poola president, peale mida hakkas kiiresti paranema Poola-Leedu suhted. 1994. aastal allkirjastati sõprus- ja koostööleping, loobudes kõigist ajaloolistest pretentsioonidest. Vabakaubandusleping sõlmiti 1997. aastal. Venemaa: 1997. aastal sõlmiti piirileping, kuid ratifitseerimine toimus alles 2003. aastal
annaabi.ee 
