Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Naftareostus - sarnased materjalid

nafta, naftareostus, tankerite, tagaj, naftaga, mered, korjet, snade, koosneva, imalik, kaspar, lgimine, lesandeks, marpol, elavate, praeguseks, lastud, psed, tehnoloogia, meetodeid, mehhiko, saasteallikad
thumbnail
9
pptx

Naftareostus

Naftareostus Siim Taavi Martin Chris Naftareostus allikad Ø Õlitankerid Ø Lekked õli ümberpumpamisel Ø Tahtlik jäätmetest vabanemine Ø Tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vee reostus

õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. (http://www.envir.ee/1141) Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Naftatööstus

TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12..

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Loodus katastroofist: Mehhiko lahe naftareostus

päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Põhjavee reostus ja naftareostus

põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht

Ökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Eesti ja naftareostuse oht Läänemerel

120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele

1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda

Ökoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
10
odp

NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE

NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid

Üldbioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

pinnasesse kanduvad naftaproduktid. Tänapäeval on torustik suletud. 5) Vesilennukite sadam - koristuse käigus leiti 1,3 t kemikaale, 0,9 t tahkeid jäätmeid ja üle 5 t värvi-, liimi-, laki- jmt jäätmeid. Pinnas on naftaproduktidega reostunud 420 m2 suurusel pindalal. 6) 112. sõjatehas, Kopli tn. 72 ja 180 - Sõjaväetehas töötas läbi terve Vene aja ja enamasti parandati seal raskeveoautode mootoreid. 1994. aastal avastati inventeerimise käigus pinnasest naftareostus. Täpsed andmed saabusid 1996. aastal, hinnanguliselt on reostunud 60 m3 pinnast, mis kõik viidi ära puhastusjaamadesse. 7) Kopli 103B asuv objekt - 7,63 ha suurune maa-ala oli kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Naftareostuse võimalik mõju eluskeskkonnale

Järgnevas referaadis püüan ma välja tuua Naftareostuse peamised mõjud meres elavatele organismidele. Valisin teema kuna see on väga tähtis ka Eestile, sest läbi Soome lahe sõidavad Venemaalt tulnud tankerid, mida tihti peale ei kontrollita ja võib juhtuda õnnetus. Ohtlik on ta ka sellepärast, et naftatankerite ja reisilaevade teed ristuvad mis võib omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või

Ökoloogia
66 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat

Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. (Good, 2014) Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010) REOVESI JA TOKSIINID Väetiste ja pestitsiidide äravool põldudel üle maakera põhjustab tõsist ohtu

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mehhiko lahe naftakatastroof

20. aprillil toimus ühel Mehhiko lahes asuvatest naftaplatvormidest plahvatus, mis põhjustas seni suurima lekke naftatööstuse ajaloos. Naftaplatvorm ise uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil .Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak ­ 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Peale põlengut hakkas nafta puuraugust, mis asus Umbes 1525 meetri sügavusel, lekkima suurtes kogustes naftat. Puurauk on nüüdseks kinni tsementeeritud kuid naftat on lekkinud siiski kolme kuu jooksul umbes 780 miljonit liitrit ehk 4,9 miljonit barrelit toornaftat. Sellest 127 miljonit liitrit on praeguseks kokku kogutud. Toimunu eest vastutab British Petroleum, kes on naftalekke kõrvaldamiseks juba kulutanud 8 miljardit dollarit. Seni oli suurim naftareostus 1979

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nafta ja sellega kaasnevad porbleemid

Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nafta ja sellega seotud probleemid

Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
127 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Esitlus Naftast

Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameerika Ühendriikides

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Geotehnoloogia aruanne

arvutused olid umbkaudsed. Kasutasin ümmardatud tulemusi. Minu andmetel 22 on allikani umbes 4 km. (joonis 15)Tuleb välja, et reostuse jõudmiseni allikani võtab aega päris kaua, sest reostus liivas liigub vaid 10m/ööpäevas. Kuna vahemaa on 4km ehk 4000m, siis minu andmetel allikani jõudmiseks kulub reostusel 400 päeva. Sellest saab veel ka järeldada, et vedelik liigub liivas vägagi aeglaselt. Ja kui naftareostus üks kord üleüldse järveni jõuab, siis on selle mõju minimaalne. Kahjuks ei osanud arvutada seda mingit moodi välja. Lugesin reostuse kohta ka ühelt veebilehelt, kust oli kirjutatud, kuidas reostus levib liivas, vees jne. Seal oli kirjutatud, et reostus tegelikult levib väga aeglaselt, selleks võib kuluda aastaid, isegi kümneid aastaid, kui reostuse kunagi meie põhjavette jõuab. (3)

Geoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine Kõigepealt peab viirusosake seonduma raku pinnale ja seejärel sisenema rakku. Ümbris läheb

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Naftareostus ja selle mõju veekogule

...................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on

Rannikumere keskonnakaitse
65 allalaadimist
thumbnail
3
odt

9 põhilist ja üldlevinumat globaalprobleemi

näljahäda, maailma pakkematerjale,ohtliku vähendada atmosfääri nakkushaiguste levikut; Probleemi taandareng, d jäätmed tuleks viia saastamist väävli- ja magevee puudus ; lahendused:lämmastikv linnastumine, haiguste selleks ettenähtud lämmastikoksiididega naftareostus põhjustab äetiste õigeaegne levik , mullastiku kogumispunktidesse (autotransport, egnergia loomade hukkumist; kasutus; mitte kasutada vaesumine, tootmine jms) Probleemi lahendused: freoone loodusvarade hävimine, veetarbimise

Ühiskonnaõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Globaal probleemid

kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni,

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;  Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.  Naftareostus;  Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;  Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:  Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;  Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia);  Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta:  Veetarbimise vähendamine;  Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline);  Õigeaegne väetamine põllumajanduses;  Läbimõeldud niisutussüsteemid;  Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;  Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);  Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud;

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

R. Munteri keemiatehnoloogia 3. kontrolltöö

1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini

Keemiatehnoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid

reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ookean

püüdmiseks, jääb igal aastal kinni ning hukkub tuhandeid delfiine, haisid, merekolpkonni ja linde. Merepõhja tõmmatud võrgud muutuvad surmalõksuks paljudele loomadele. Arvatakse, et nöörid, võrgud ja mitmesugused plastikesemed põhjustavad aastas ligikaudu 100 000 mereimetaja ning 2 miljoni linnu surma. Suurte, raskestiladestatavate esemete merre uputamine ei võimalda erilaevadel merepõhja puhastada. Naftareostus ­ Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suurened see aasta-aastalt. Selgitustööde ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Meresaaste vältimine.

Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega ­pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5

Merendus
7 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Meresaaste vältimine

MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks („weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on: •õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus; •koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained,

Meresaaste vältimine
11 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Maa kui süsteem. Õhk e. Atmosfäär Vesi e. Hüdrosfäär Kivimid e. Litosfäär Muld e. Pedosfäär Elusorganismid e. Biosfäär Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks. George H.W. Bushi administratsioon Koos NSVL-i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm rahulikumaks muutunud. Rivaalitsemise asemele teise üliriigiga asus USA konflikti ühega neist maadest, mida noorem Bush nimetas hiljem ,,Kurjuse teljeks". Majandus Presidendiks saades tuli Bushil silmitsi seista suure defitsiidiga, mis pärines Reagani poliitika tagajärgedest

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

Millega võib laev reostada keskkonda? Heitmed õhku,prügiveod,pakitud ohtlik kaup,kemikaalid,reoveed,nafta ja naftasaadused. Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse 4.Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? euromäärus ühekereliste tankerite asendamine kahekerelistega - alatest 01 01 2008 MARPOL I lisas 5.Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6.Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse.. See

Eriala seminar
32 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid

Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel,

Ökoloogia ja...
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun