Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad suured jää pangad, sest suur hulk magevett Amuuri jõest langetab soolsuse, mille tulemuseks on külmumistemperatuuri tõus.
Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks
tagajärjed veekeskkonnale ja ökosüsteemile? Me näeme,et probleem on olemas, kuid mida täpsemalt on tehtud vältimaks naftareostusi? Nafta on orgaaniline loodusvara, mis inimese jaoks näib kui vedelik ebamaine: haiseb, määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise. Just meie käe läbi leiab toornafta oma tee veekogudesse. On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse sattuda ka kõige tavalisema sademeveega tänavalt, tööstusheitmetest, laevadest. Loetelu on pikk. Miks on naftareostus ohtlik? Esimeseks näiteks võiks tuua mõju lindudele. Veelindude sulgede omadused muutuvad nafta kokkupuutel. Sulestik ei ole enam vetthülgav ning lind ei suuda oma kehatemperatuuri hoida. Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma
Taimsel baasil toodetud etanooli tähtsus puhta ja taastuva kütusena võib lähiaastatel märgatavalt suureneda eriti kui täiustub hiljuti väljatöötatud tehnoloogia alkoholi tööstuslikuks tootmiseks tselluloosist. Otsa on lahti teinud Euroopa Liit, kes nõuab 2010. aastaks üldtarbitavas kütuses biolisandite sisalduseks vähemalt 5,75%. See on kaheldav, et välja toodud variandid lähipäevil massiliselt kasutama hakatakse. Kõigepealt ootame, millal nafta otsa saab. Naftapuurtornide omanikel on praegu hiigel-monopol enamus autodest liiguvad just naftast toodetud kütuse abil. Juba kahekümnendatel aastatel mõistsid bensiinitarnijad ohtu elektriautode näol. 200 elektriautot, mis müüki läksid, osteti kohe naftaärikate poolt tagasi ning läksid lammutamisele. Uusi ideid ning leiutisi mõistetakse käima lükata alles siis, kui inimkond on mõistnud ohtu, mis on kerkinud seni kestnud eluviiside kulgemisest.
lõõgastuda. Tagasiside tegemisele saadakse kiiresti aga risk on väike. Nt. ühe tehingu ebaõnnestumine ei tekita probleeme organisatsioonile. Nt. kasutatud autode müümine. Suhteliselt kiire töö tempo, kõik koguaeg keeb ja liigub. Nt. ajalehe toimetus. Suhetliselt hea kultuur meeskonnaks ning koostööks. Sinu-panuste-ettevõtte-kultuur: Riskid kõrged, tagasiside väga aeglane. Nt. naftapuurtornide rajamine.Iseloomustab pidev meeskond, tehakse väga riskantseid otsuseid. Selles kultuuris on olulised omavahelised suhted, neil on kindlad ülesanded, reeglid, tegevused. Protsessi-kultuur: Selle kultuuri tüübiga tahetakse tihti peale iseloomustada meie avaliku sektorit, mitte meie vaid ka teiste riikide omi. Tagasiside kiirus on aeglane, riskid mida võetakse on väikesed. Suhteliselt kinni bürokraatias, väga palju on