Maailma suurimates linnades, nagu näiteks Los Angeles Californias, on õhk nii saastunud, et nende kohal hõljub nn Sudupilv. Sudu põhjustab inimestel raskeid hingamishäireid ja enneaegse surma. · Ööl vastu 24. märtsi 1989 aastal jooksis 300-meetrine tanker Exxon Valdez Alaskal Prints Williami lahes karile. Järgmise kahe päeva jooksul voolas laevast merre üle 35 000 tonni mürgist toornaftat, tekitades Ameerika kõigi aegade suurima naftakatastroofi, mis tegi palju kahju loomariigile ja põhjustas suure puhastusoperatsiooni. · Kuveidist 1991. aastal taganedes süütasid Iraagi väed sadu sealseid naftaleiukohti, põhjustades kõrbe täieliku reostumise. Et kustutada kõik tulekahjud, kulus terve aasta. · Lõuna-Ameerikas hävitatakse igal aastal suuri alasid troopilisest vihmametsast, et kohalikud talupidajad saaks seal loomi karjatada. Vee saastumine Vett reostavad mitmesugused heitveed. Nii tööstuslikud kui ka
milledest paljud on letaalsed. Lisaks sõltub õlireostuse tase ka mitmetest erinevatest teguritest, nagu näiteks ilmast ja saaste leviku kaugusest. 5. Kasutatud kirjandus: 6 1. Kreitsberg, R., Tuvikene, A. 2008. Naftareostus, meie kalade argipäev. Eesti Loodus nr. 8, lk 40 - 42 2. Maasik, I., Arusoo, H. 2004. 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres. Loodusesõber nr. 1 3. 2003. The Effects of Oil on Wildlife. Kättesaadav: www.amsa.gov.au (viimati külastatud 31.10.2009). 7
Hooletu pumpamise tagajärjel nafta sattub merre ja selle tagajärjel hukkuvad erinevad mereelukad nagu linnud, kalad ja taimed. Nafta transport mööda torujuhtmeid. Eelised: Suurte kogustes, kogused pole piiratud, kiire, pole tööjõu mahukas. Puudused: Ei saa igale poole rajada, reostused võivad suured olla Nafta transport tankeritega. Eelised: Suur kogust vedades odavam, puudused: Nõuab aega, reostused suured, ei saa sisemaale vedada Naftakatastroofi tagajärjed. http://www.youtube.com/watch?v=baTI3c5 Bu08 Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid. Peamised naftat tootvad ja eksportivad riigid on Alžeeria, Saudi – Araabia, Iraan, Iraak, Liibüa, Nigeeria, Venezuela jt. Peamised maagaasi tootjad ja tarbijad Nafta kasutamine minevikus ja praegune kasutamine. Kasutamine minevikus: ravi otstarbel, kerosiin (lambiõli), karburaator. Praegune kasutamine: keemiatööstuses
Must katk tapab just neid, kes on süütud ja kellel sellea kõige vähem pistmist on. 5. Kasutatud kirjandus: 5 Lilleleht, V. 1999 Õlikatk pole kadunud Eesti Loodus nr. 4 Kreitsberg, R. Tuvikene, A. 2008 Naftareostus, meie kalade argipäev Eesti Loodus nr. 8 Maasik, I. Arusoo, H 2004 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Loodusesõber nr. 1 The Effects of Oil on Wildlife 13.01.2003. Kättesaadav: www.amsa.gov.au(viimati külastatud 28.10.2008) 6
mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele, taimedele ja ka lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 12 Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Ingrid Maasik, Helen Arusoo Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp. pdf http://www.epl.ee/?artikkel=279686 http://www.wwf
Uute koristamismooduste väljatöötamine on möödapääsmatu. Seni on naftalekete tagajärgede likvideerimiseks kasutatud aeglasi ja sageli üsna ebatõhusaid võtteid, mis pole aastakümnete jooksul eriti muutunud. Tavaliselt keskenduvad koristustööd nafta kogumisele randadelt labidate ja ämbrite abil. Lisaks püütakse naftat põletada otse veepinnal, lagundada kemikaalidega ning koguda kokku laevade taha kinnitatud korjetraalidega. Häda on selles, et naftakatastroofi korral levib nafta veepinnal kiiresti, moodustades suuri laike (ing k. oil slicks) ehk õhukese naftakile, mis vett mööda edasi sirutub. Toornafta ei lendu nagu bensiin ning talub hästi lainetust, seetõttu võib naftalaik levida üle väga suure ala ilma tükkideks pudenemata. Naftalekke esimesed nähtavad ohvrid on suuremad mereelukad nagu linnud, delfiinid ja hülged. Ameerika Riikliku Eluslooduse Föderatsiooni ühe raporti kohaselt leiti 2014
annaabi.ee 
