Ohtlikud jäätmed - kogumispunktidesse Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis Kas teadsid, et..? Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti keskmine kasutusiga on umbes 12 minutit. Kui kõiki plastpakendeid ei visataks segaprügisse, vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaksime kokku ligi 30 protsenti maailma praegusest naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Umbes kolmandik poest ostetud toidust visatakse ära. Suur osa sellest jõuab prügimäele, kus see tekitab kasvuhoonegaasi metaani.
Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket . Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm tuhandikku on kasutamiseks kättesaadav. 12% inimkonnast tarbib ligi 85% meie kasutuses olevast veest. Uuringud näitavad, et aastaks 2025 elab ligi kolmandik inimkonnast veepuuduses. Keskmine Euroopa pere kasutab ca 300 - 400 liitrit puhast vett päevas ! Arvamustekstid, esseed jne
(Mägi 2015) 5 2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks sega prügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam, kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga. (Lipp 2009) 2.2. Biolagunevad kilekotid Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust
olukorda parandada. Kilekottide kasutamisega kaasnevad ulatuslikud negatiivsed mõjud. Looduse mõjude seas on ümruskonna ja merede risutamine, loomaliike hukkumine, pikk lagunemise periood, kasvuhoonegaaside tekke. Majandusele on ka märkimisväärsed mõjud: väga kallis ringlussevõtt ning nafta ressurside ammendumine. Plastmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks kasutatakse umbes 4% maailma naftatoodangust. Kilekottide korduvkasutamisel, on võimalik hoia kokku liigi 30% maailma naftakasutusest, see on oluliselt suur panus taastumata ressurside säilitamiseks. Negatiivse mõju vältimiseks on vaja kilelottide tarbimist vähendada. Paljudel riikidel on juba olemas mingid piiramised ja keelustamised kilekottide kasutamise suhtes. Eestis ka kavatsetakse kilekottide tarbimistingimusi muutuda. Küsitlus näitas, et Tallinna elanikud teavad kilekottide keskkonnaohtlikusest ning on nõus keelduma nendest alternatiivide olemasolul.
annaabi.ee 
