11. sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises. Pärast Esimest maailmasõda allutasid riigid beduiinid oma võimule. See piiras nende rändeid ja hõimude vastastikuseid reide. Paljud beduiinid hakkasid põldu harima, tegeldes peale selle ka karjakasvatuse või palgatööga. Tänapäeval on beduiinide nomaadne eluviis ohus rangete riigipiiride paikapanemise, naftajuhtmete, veenappuse ja riiklike programmide tõttu beduiinide paikseks muutmiseks. Beduiine on paikseks muuta püüdnud näiteks Iisrael, mis lubab beduiini päritolu araablastel erinevalt araablastest üldiselt teenida Iisraeli armees. 20. sajandi lõpust saadik on paikne eluviis saanud normiks ja rändamine telkidega kõrbes on jäänud peamiselt vabaajaharrastuseks. Kõrbeelu ja sellega seotud esemeid näidatakse muuseumides. HUVITAVAT
Maagaasi toodeti 2012. aastal 9,151 mljm3, kuid tarbiti 1,776 mljrdm3. Maagaasi tarbitakse rohkem kui seda suudetakse toota, seega peab ka seda importima. 2012. aastal imporditi maagaasi 1,77 mljrdm3. 2014. aasta seisuga on Gruusias maagaasireserve veel 8,495 mljrdm3. Kaspia mere regioonist Euroopa turule suunduv suurim eksporditee läheb läbi Gruusia. Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe avati 2006. aastal ja päevas kannab see umbes 1 miljon barrelit toornaftat. Naftajuhtmete paiknemine on näha joonisel 6. 10 8. PÕLLUMAJANDUS Kogu pindalast moodustab maismaa umbes 99,7% ja siseveekogud 0,3%. Põllumaa all on 24650 km² ehk umbes 35,4% kogu riigist. Haritav maa koos mitmeaastaste põllukultuuridega moodustab 7,5% pindalast ehk umbes 5250 km². Ajutised põllukultuurid võtavad enda alla 3,7% ja mets 39,3%. Muude maastike alla jääb 17468,2 km² ehk 25,1%, peamine osa muust maastikust on mäestikud (joonis 7)