Kreeka reederid omavad suurimat osa maailma laevastikust, millest enamik (2338 laeva) on registreeritud teistes riikides. Aastaks 2008 on Kreeka omandanud kokku 4173 laeva. Kreeka Kaubalaevanduse ministeeriumi andmetel on Kreeka laevanduse osakaal merekaubavedudes 16,4 %. Hinnanguliselt 160 000 kreeklast töötab otseselt laevanduses. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks, mis peaks valmima 2009. aastal. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.Türgiga sõlmiti juulis 2005 gaasijuhtme ehitamise leping, mille pikkuseks saab olema 285 km. Gaasijuhet pikendatakse 220 km pikkuse merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Samuti on plaanis rajada Lääne-Balkani gaasijuhe Kreekast Kesk-Euroopasse.
Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla.
pangandusturust. (8) 22 Energiamajandus Kreekal on väikesed nafta ja gaasi varud ning tugineb suuresti energia impordil. 2006 aastal tarbis Kreeka 14 PJ (PetaDzaul) energiat millest 64% moodustas nafta, süsi 23%, gaas 8% ning hüdro- ja taastuvenergiad 5%. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks. Ehitus peaks algama 2009. aasta lõpus. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist. Nafta tarbimine on tõusnud lähi aastatega kuid on ületatud suure maagaasi nõudluse poolt , mis on käivitatud uute gaasi tüüpi elektrijaamade arenduse tõttu. Uue plaanitava torujuhtme
3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber,
3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber,
annaabi.ee 
