Nafta
Suuremalt
jaolt niisugused kõrgemale tõstetud alad on antiklinaalid ehk soolalademete kuplid.
Kuid kunagi pole võimalik ette teada, kas otsitud ja leitud antiklinaalis ehk kuplis
leidub naftat või mitte. Lahendust võib tuua ainult puurimine. Ning kuna sügavuses
asuvad antiklinaalid enamalt jaolt silma ei paista, sest nad pole kooskõlas reljeefiga,
siis on ka nende kindlaksmääramine raske ning sageli ainult puurimise abil võimalik.
Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt
püsib arvamine, et Eesti aluspõhja kihid omavad enam-vähem ühtlast kallakut
lõunasse 12'-15' suuruses. Peale selle on olemas veel mõned nõrgad antiklinaalid, mis
kulgevad meridionaalselt; kuid oma väikese amplituudi tõttu, mis on väikem kui
üldine kallak lõunasse, pole neil antiklinaalidel tähtsust. Sel viisil üldpilt Eesti
tektoonikast on niisugune, et meil on olemas vaid üks (lõunapoolse kallakuga) tiib
annaabi.ee 
