Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu.
Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk
Kõigest 21% Norra pindalast on produktiivne maa (3% haritavat maad ja 18% tootlikku metsa). Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, osaleb ta EL-i ühisturul liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu alusel. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda.
MAJANDUS 10 Janar Käos Norra Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit
Kõigis neis suundades on saavutatud edu. Kroon on olnud stabiilne peale 1992. aasta väikesi kõikumisi. Tööpuudus on olnud püsivalt 5% ümber, seega väiksem kui enamikes arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud. Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda.
annaabi.ee 
