METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST TÄNAPÄEV Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused – 40% 2) Maagaas – 28% 3) Tahked kütused; kivisüsi – 20% 4) veeenergia – 5%
Araabiaga. · Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. · Rahvusvaheline energiaagentuur ennustab, et 2030. aastal vajab maailm juba 120 miljonit barrelit päevas ehk 44 miljardit aastas. Kuid tänases tempos jätkates siis enam naftat ei ole. · Maagaasi varude olukord on lootustandvam kui see oli nafta puhul. · Inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust. Inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. · Optimistlike prognooside kohaselt saabub naftatipp aastatel 20202030.
annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma energiamajanduses täna? • Millal algas energiamajanduses naftaajastu? • Kuidas mõjutas elektri kasutuselevõtt 19/20 saj. vahetusel maailma energiamajandust? • Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa sisepõlemismootori leiutamine? • Millised on nafta/gaasi eelised, puudused? • Nimeta suurimaid nafta/gaasi tootjaid/eksportijaid? • Võrdle nafta ja gaasi ammutamist, vedu, kasutamist. • Millistes Euroopa riikides leidub märkimisväärseid nafta/gaasi varusid?
mille lähteaineks võivad olla vananenud puit, toidujäätmed, õled või isegi saepuru. Nafta on väga ohtlik aine, kuid kahjuks ilma selleta me hakkama ei saa. Seoses sellega, et nafta kaevandamine on ka üsna kallis, sõltuvad naftahinnast enamike teiste kaupade hinnad. Sõjad ja tülid nafta pärast ei lõpe enne, kui leitakse mõni alternatiiv naftale. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta 2. http://www.e24.ee/830780/millal-lopeb-naftaajastu/ 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Sander Kulp 11A
kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. 2004. aasta seisuga jätkub tõestatavaid naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et praeguseks valitseb seal suur puudus. Nafta tarbimine Senise tarbimise juures on nafta lõppemine paratamatu. On välja arvutatud, et inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust ja inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Juhul kui naftatarbimine jätkub ka edaspidi samasuguse tõusuga, jätkub meil naftavarusid veel vaid umbes 15- 20 aastaks. Naftakriisi saabumise põhjused 1. Inimeste arvu jätkuv kasv. 2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. 3. Nafta ja gaasi varude lõppemine. 4. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt
Teatriretsensioon 28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust ,,Nafta". ,,Nafta" lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa.
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia
· riiklikud tööd, tõsteti makse · sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev Briti Rahvaste Ühendus-endine Briti impeerium Prantsusmaa majandusedu põhjused-reparatsioonid,ülesehitustöö, moetööstuse võidukäik elsass-Lodring maavara rohke piirkond Sisepoliitiline olukord kaks valistust aastas, kriis tugevdas paremäärmuslasi
MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE HEJd 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD
Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks. · Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammi etanooli. · Praegu ületab tselluloosistetanoolitootmise tehase maksumus 2,5 4 korda investeeringud tehasesse, mille tooraineks on teravili
selle võimalusi ei rakendata veel täiel määral. Laineenergia on olnud kaua ulatuslike uuringute objekt, kuid seni kasutatakse seda veel väga vähe. Norra on suuruselt teine naftatootja ja neljas maagaasitootja Euroopas. 1996. aastal asus Norra toornafta eksportijate maailmaedetabelis kolmandal kohal. Kogu naftatootmine toimub kaldast eemal Põhjameres ning Norra meres. Nafta avastamine Põhjameres 1960. aastate lõpupoole tõi ka Norrasse naftaajastu. 1975. aastal hakkas riik toornaftat ja gaasi eksportima. Sellest ajast peale on nafta avastamist ja ammutamist peetud prioriteediks, kuna selle hind on energiaturul kõrgeim. Viimasel ajal on siiski hakatud rohkem tähelepanu pöörama maagaasile, mille turustamiseks on tekkinud uued võimalused ja kasvanud ka teadaolevate leiukohtade arv. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
2004. aasta seisuga jätkub tõestatavaid naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et praeguseks valitseb seal suur puudus. Tänapäeva ühiskonnas on suureks küsimuseks energia saamine tulevikus. Senise tarbimise juures on nafta lõppemine paratamatu. On välja arvutatud, et inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust ja inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus. Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad
puhastamise katseid, kasutati seda peaaegu XIX sajandi teise pooleni naturaalsel kujul. Naftale hakati suuremat tähelepanu pöörama alles siis, kui tõestati, et temast on võimalik eraldada petrooleumi (9, lk 18). Nafta oli XX ja on ka käesoleva sajandi peamiseks energiakandjaks, aga ka paljude tööstusharude tooraineks. Naftatööstus sai ligi 150 aastat tagasi alguse Kaukaasiast, Euroopast ja Põhja- Ameerikast ning kujunes naftaajastu alguseks. Nafta on tänapäevalgi trantspordi oluliseks vereringeks. See on olnud ka USA ja paljude teiste tööstusriikide jõukuse üheks alustalaks. Bensiin ja diislikütus on tänapäeval autode ja teiste trantspordivahendite peamiseks kütuseks (9, lk 23). Naftamootor Vedelkütusega töötav kerge sisepõlemismootor ajas ärevusse söekaevanduse omanikud. Gaasimootor ei erutanud neid, sest gaasi saamiseks põletati tahket kütust. Tähendab, oli võimalik
Norra II maailmasõja järel: otsustati loobuda neutraliteedipoliitikast; Pöörati suuremat tähelepanu Põhjamaade koostööle; 1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks; 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud; Naftaajastu 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad; Stavangeri linnast sai tööstuskeskus; 1980 suurõnnetus (naftaplatformil, kus hukkus palju inimesi merel) (Alexander Kiellandi Ehitusviga, tulega tormiga murdusid vaiad perepõhjas puruks ja see platsvorm vajus küliti merre); 1960.aastate lõpul suurenes sisseränne; 1994 kukkus rahvahääletusel läbi ettepanek ühinemiseks EL-ga;
või ahikütteks ning viimase kätte toimetamisega inimeseni. Energiat on vaja elektriks, mootorite ja masinatööks. Energia hind sisaldab kõikide toodete ja teenuste hinnas. Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus on aga peamiseks põhjuseks, miks tuleb rakendada kokkuhoidu ja leida alternatiivseid võimalusi energia tootmiseks. Puiduajastu, söeajastu ja naftaajastu. Energia allikate jaotus: Päikeseenergia Maa pöörlemiseenergia Tuumaenergia Maa siseenergia Termotuuma energia Taastuvad energiaallikad: Vee-energia Tuuleenergia Bioenergia Loodete energia Maasisene soojus Taastumatud energiaallikad: Nafta Maagaas Kivisüsi Põlevkivi Turvas Uraanimaak Energiaallikate osakaal energiamajanduses: Muud energiaallikad 2% Tuumaenergia ja vee-energia 5% Tahked kütused 20% Gaas 28% Nafta 40% Nafta Varusid 40 aastaks Maagaas Varusid 72 aastaks
annaabi.ee 
