Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Nafta seos maailmapoliitikaga. Essee. - sarnased materjalid

nafta, naftavarud, toornafta, allergia, bioneer, riskifaktor, tahestahtmata, numbrid, piiramatud, tteid, seej, htlaselt, okeaanias, transpordiks, tarbijaid, sokk, paranenud, hinnast
thumbnail
2
docx

Nafta seos maailmapoliitikaga

Nafta seos maailmapoliitikaga Tänapäeval on nafta maailmas hädavajalik asi. Nafta on väga ohtlik aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ja hapnikust, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel naftast teha masuuti, millest tehakse asfalteid. Nafta toorainet leidub paljudes maades, kuid kõige suuremad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Nafta

Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Nafta ja keemiatööstuse seos poliitika, majanduse ja keskkonnaga

Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist.

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Elavhõbe

kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. . Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. 6 4. Tuumaenergia seos elavhõbedaga Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta fossiilkütustega võrreldes. Kuna tuumajäätmed on

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem CnH2n, n>2). Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta ­ alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine ­ bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon ­ fotosüntees ­ peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud ­ mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon ­ selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ­ ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht ­ viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Keemiatehnika alused

KEEMIATEHNIKA ALUSED 1. SISSEJUHATUS Keemiatehnika aine sisu: - Keemilis-tehnoloogiliste protsesside ja seadmete väljatöötamine, uurimine, kasutamine ja täiustamine - Tehnoloogilise protsessi läbiviimine selliselt, et oleksid tagatud ohutus, ökonoomsus ja kvaliteetne toodang Keemiatehnika (alused) on aluseks igale tehnoloogilisele protsesile, mis omab keemiaga seost. Neid on aga väga palju, alustades igapäevaste asjadega ­ nt. joogivee ja heitvee puhastamine, elektri- ja soojusenergia tootmine ­ lõpetades suurte tööstuslike rakendustega, nagu nafta- jm. kemikaalide tehastega, kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Samuti kõiksugused biotehnoloogilised protsessid on ilma keemiatehnikaga mõeldamatud. Igat tervikuna suurt ja keerulist tootmisprotsessi saab jagada kompaktseteks osadeks, milleks on mingid väga konkreetsed protsessid ehk põhioperatsioonid. Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed

Keemiatehnika
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sissejuhatus alkaanidesse 10. klass

7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: ­ alkaan + halogeen ­ orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. o Tahked alkaanid moodustavad parafiini.

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

NAFTA

NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

Alkaane võib isomeerida: 44.Alkaanid looduses. Metaani omadused ja plahvatusohtlikus. · Allkaane leidub looduses palju. Kõige lihtsam allkaan on metaan mis on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas,) peam koostisosa, kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani jt allkaane. Maagaas ja kaevandusgaas sisaldavad peamiselt metaani, vähemal määral ka etaan, propaani ja butaani. Lahustunult sisaldab ka nafta neid gaase. 45.Nafta töötlemine. Nafta saaduste kasutusalad. Naftast saadakse refinatsiooni abil: · bensiini C5 -C10 · ligoriini C8 -C12 · persoodiumi C 9 -C16 · gaasiõli C15 -C 25 · kütteõli C 20 -C 30 · masuuti C 30 -....... 46.Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48.vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega. 47.Aromaatsed ühendid (areenid). Benseen. Aromaatsed süsivesinikud on aastakümneid olnud asendamatuks ja hinnaliseks toormeks paljude keemiliste ainete

rekursiooni- ja...
344 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web.ru/pubd/2001/05/15/0001159819/pics/galenite-09-45.jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes

Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Orgaanilise keemia areng 19.sajandil

Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende koostise, ehituse, omaduste, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (nt. rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nt. nafta, kivisüsi). Orgaanilise keemia, kui eraldi teadusharu tekke põhjuseid on mitmeid. Esiteks on süsinikuühendeid väga palju- tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on umbes 95% süsinikuühendid. Teiseks põhjuseks on süsinikuühendite koostise ja ehituse eripära, millest tulenevad ka orgaaniliste ainete iseloomulikud omadused (madal sulamis- ja keemistemperatuur, ei juhi eriti soojust ega elektrit, oksüdeeruvad kergesti). Kolmandaks

Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja

Keskkonnakeemia
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Nafta ja naftasaadused

Nafta ja naftasaadused Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn

22 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Elavhõbe

võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. kinaver Elavhõbeda antropogeense emissiooni piirkondlik jaotumine 2004, kg/km2/aastas 3

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
127 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

hind Nõudlust ei saa seostada mingi konkreetse kogusega vaid tegemist on seosega kauba hinna ja tema nõutava koguse vahel. Seda kogust, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad nimetatakse nõutavaks koguseks. Nõudlust väljendatakse enamasti nõudluskõvera abil Tekib küsimus, miks nõutav kogus kasvab, kui kauba hind langeb? Selgituseks alustagem meeldetuletusest, et ühiskonna ressursid on piiratud, inimeste soovid ja tahtmised aga piiramatud. Teatud kindlat vajadust on võimalik aga rahuldada mitme erineva hüvise abil. Näiteks nälga võib kustutada võileivaga, hamburgeriga, praega, kookidega ja veel paljude söökidega. Kui meid ümbritsevas maailmas poleks ressursside nappust, võiks igaüks oma nälga kustutada selle roaga, mis talle kõige rohkem maitseb. Paraku pole meist keegi aga piiramatult rikas ja seepärast tuleb alati arvestada suhteliste hindadega. Need aga sõltuvad sellest, kui vähe

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. E = 1J Energiat pole võimalik toota, see muundub ühest liigist teise. Energiat saadakse: Kütuste põletamisel Mehaanilise energia arvelt Tuumaenergiat kasutades Päikeseenergiat kasutades Energia pärineb: Biomass Hüdroenergia Tuuleenergia Päikesekiirgus Maagaas Tõusu-mõõnaenergia Geotermiline soojusenergia Nafta, süsi, turvas, uraan (taastumatud) Energia on igasuguse tootmise aluseks, tootmise suurenemise nõudluse kasvu tõttu suureneb ka energiatootmise kasv. Toorenergia - energia toorme tarbimine Lõpptarbimise energia - töö sööritamiseks kuluv kasulik energia. Tootmise suurenemise nõudluse kasvades suureneb ka energiatootmise kasv. Inimkonna vajadus energias: Elektri tootmine, soojus, transport, tööstus, kodumajapidamine

Keskkonnakaitse ja säästev...
85 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid ­ eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ­ ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus). Utilitaarsed ressursid Mitteutilitaarsed ressursid · Eeldab ressursside vahetut füüsilist · Ei eelda ressursside vahetut füüsilist tarbimist tarbimist

Keskkonnaökonoomika
642 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keskkonnageoloogia

Taastumatuks tulebki lugeda minevikus akumuleerunud energia (fossiilsed kütused, tuumaenergia), mille juurdetekkimine on võrreldes tarbimisega kaduvväike või puudub üldse. Taastuvateks energiaallikateks on praegu toimuvate looduslike protsesside energia (vee, päikese, tuule, lainete, loodete, geotermaalne energia), või võrreldes tarbimisega samas suurusjärgus toimuv energiavarude juurdekasv (biomass, biogaas). Fossiilsed energiavarud · Nafta - mõõdetakse barrelites (1 barrel = 42 US gallonit = 159 1). Keskmiselt maailmas: 1 barreli toornafta energiasisaldus 1 460 000 kcal = 6109 MJ; 48 MJ/kg. Maailmas praeguseks tarbitud 400 miljardit barrelit, hinnangute kohaselt allesjäänud varusid 800 miljardit barrelit, sellest (1989) Saudi-Araabia 19%, Iraak 11.2%, Araabia Ühendemiraadid 11%, Kuveit 10.6%, Iraan 10.5%, ex-NSVL 6.6%, Venetsueela 6.3%, Mehhiko 5.5%, USA 3.1%, Liibüa 2.4%, Hiina 2

Geoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth, Meadows, jt). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. 1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid,

Keskkonna ökonoomika
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10. klassi geograafia KT küsimused

Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud ­ 0 % · Orgaanilised jäätmed ­ 0 % · Puit - 0 % · Süsi ­ 28,7 % · Nafta ­ 38,6 % · Hüdroenergia ­ 3,7 % · Maagaas ­ 22,1 % · Tuumaenergia ­ 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele. Maa pöörlemise energia, päikese-, tuule-, vee-, puidu jm bioenergia, Maa siseenergia, Maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia. Taastumatud energiallikad-neid ei saa korduvkasutada. Nafta, maagaas, kivi- ja

Geograafia
352 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid. - Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega. - Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Turunduse eksam

1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev

Turundus
430 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz % 1076 4,4 8,3? 8,5? 89,9 6,6 3,0?

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Loodusvarasid võib ka liigitada: esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad kasutusviis (toiduained, jõuvarad) tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus tootmisaste : põhi- ehk primaarselt toodetud hüved ja töödeldud Maavarad energeetilised mitteenergeetilised o metallid o mittemetallid XX sajandi 90 aastaga on tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda energiatarbimine 11 korda nafta tarbimine üle 100 korra terase tarbimine 25 korda alumiiniumi tarbimine ligi 2000 korda. Ökoloogiline jalajälg iseloomustab inimese survet keskkonnale arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja jäätmevoogudele arvutatakse võrdne bioloogiliselt tootlik ala, mis suudab neid ressursse taastada ja jäätmeid ohutuks teha inimeste poolt nende vajaduste rahuldamiseks kasutatavat territooriumi, st summaarset survet keskkonnale

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun