.. (lk 114-115) Holdeni isa, enne abiellumist katoliiklane, on aktsiaseltsi advokaat, ema pidevalt suitsetav erksa unega närviline naisterahvas. Vanem vend D.B. oli kirjanik, kes Holdeni meelest müüs ennast Hollywoodile maha. Holdenist kaks aastat noorem vend, tulipunaste juustega ja temast viiskümmend korda intelligentsem Allie suri 11-aastaselt leukeemiasse. Holdeni mäletamist mööda oli vend vasakukäeline, pesapallikinnas luuletusi täis kirjutatud ja kena ning naeruhimuline ega vihastanud kunagi kellegi peale. Kümnene õde Phoebe on Holdeni kirjelduse põhjal ometigi üks arukas inimene, kenake ja terane, rulluisutajalikult kõhn, punaste juustega, mis suvel lühikesed ja talvel kaunis pikad. Koolis on Phoebel kõige paremad hinded ja ta taipab asju poolelt sõnalt. Vahel on tüdruk ainult natuke liiga hingeline ja hellatundeline. Phoebe kirjutab kogu aeg raamatuid, mille aga pooleli jätab, ja magama läheb õhtul üheksa paiku.
monotoonsed heietused genuiinsed sõnatüved homogeenne koostis karioosne hammas filigraansed töötlused virtuoosne esitus sünkroonsed tõlked 2. Muuda mitmesõnaline väljend tuletatud omadussõnaks, jälgi õigekirja! kingadel on kõrged kontsad - pika toimega inimene - novellipreemia kannab Tuglase nime olukord, mida ei saa muuta rootsi keeles toimuv raadiosaade hea rühiga poiss seitseteist korrust kõrge - Goethe stiili meenutav naeruhimuline laps hea positsiooniga inimene kõrges eas vanaema kaussi meenutav auk tünnikujuline keha nurgas asetsev ornament sinise ninaga onu Jakob - viiskümmend aastat vana mees sinisevõitu taevas kikkis vuntsidega härrasmees - kakskümmend viis kilo kaaluv kott kollaste vöötidega kass - väikest kasvu korvpallur - kaks päkka pikk vahemaa - kahe maja vahel asetsev aed - naftarikas piirkond - pinnapoolsed kihid jope seespool asetsev tasku
faabulaga fantaasiaküllaste pikkade lugudeni ei hülga autorit pedagoogiline takt. E. Raud oskab kohanduda nii maailma avastavate mudilaste kui ka seiklusi ja mehiseid tegusid himustavate mürsikute huvidele ning arusaamadele, sealjuures silmist laskmata seda, et ühtki lugu ei ole mõtet jutustada ainult loo enese parast. Alati on olemas kaugem eesmärk: silmaringi avardamine, tõe äratundmisele juhtimine, südametunnistusele koputamine. Selles mõttes on naeruhimuline Eno Raud surmtõsine mees. Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea, vankuma löönud tasakaal seatakse uuesti jalule, õiglus võidutseb ja halb saab karistada - ikka mõõda .järgi: kellele nahatäis, kellele kerge müks. Nii on E. Raua raamatud alati optimistlikult häälestatud. Puuduseks võib see hea omadus muutuda juhul, kui kriitiline olukord liiga ootamatu kergusega soodsalt laheneb. Olgu toodud värske näide raamatust "Jälle need
annaabi.ee 
