Põualiblikad
Eestis on ta tavaline liik
ning levinud kõikjal avamaastikul, hõredates metsades, sihtidel ja raiesmikel. Eelmisel suvel oli
naeriliblikaid minu kodukohas rohkelt. Tiibade siruulatus 3,9-4,8 cm. Tiivamuster sarnaneb
väiksele-kapsaliblikale. Tagatiibade alakülg on kollakas- või valkjashall. Tiivasooned on laialt
14
hallikalt tolmunud. Tema tiivakiri on hallikam kui väiksel-kapsaliblikal. Naeriliblikal on
enamasti kolm põlvkonda. Esimesed liblikad hakkavad lendlema aprillis või mai alguses ja
viimaseid võib kohata oktoobri kuuni. Kolmas põlvkond on ainult osaline ja vähearvukas.
Röövikud on leherohelised. Nad toituvad ristõielistel (jürilillel, sinepil, hanerohul, kuukressil),
sealhulgas ka aedviljadel (kapsas, kaalikas, naeris). Nukud talvituvad. Täiskasvanud liblikad
imevad nektarit erinevatelt õistaimedelt (korvõielised, ristõielised). (Viidalepp, Remm 1996: 203)