majanduskriis, mis kestis kuni 1933-nda aastani. Kõikides tööstusharudes toimus langus ja töötute arv tõusis 3 miljonini, moodustades 22% tööliste üldarvust. Olgugi, et Suurbritannia majandusseis oli äärmiselt kehv, olid teised riigid veel kehvemas seisus ja Suurbritannia säilitas Teise maailmasõjani esikoha maailmakaubanduses. Rahvusvahelise finantsseisundi tugevdamiseks loodi 1931. aastal nn. strelingiblokk, kuhu kuulus 25 riiki. Selle loomise idee oli valuutaarvestuses naelsterlingile orienteerumine ehk teised riigid andsid oma välisvaluuta reservid Suurbritanniale üldisesse reservfondi, saades vastu naelsterlingid. Naelsterling teenindas kuni Teise maailmasõjani arveldusühikuna ligi poolt maailma majanduskäibest. 1933-ndaks aastaks õnnestus kriisist küll väljuda, ent areng majanduses jäi siiski võrdlemisi aeglaseks ja paljusid majandusharusid iseloomustas seisak. 1937. aastal tabas Suurbritanniat uus
tollitariifid. Need lõid soodsad tingimused kaubavahetuse laiendamiseks Briti impeeriumi riikide vahel. Nn. sterlingbloki (1931. a. loodud) eesmärk Oma rahvusvahelise finantsseisundi tugevdamiseks loodi 1931. aastal nn. Sterlingiblokk(-tsoon). Sellesse valuutagruppi kuulus 25 riiki eesotsas Suurbritanniaga. Peale Briti impeeriumi riikide kuulusid sellesse ka Skandinaaviamaad, Portugal, Argentiina, Brasiilia, Türgi ja rida teisi riike, kes orienteerusid oma valuutaarvestuses naelsterlingile. .Põllumajanduse osatähtsuse suurendamine Suurbritannias Teise maailmasõja järgsel perioodil Sõjajärgsel perioodil hakati suurbritannias rohkem tähelepanu pöörama põllumajandusele. Farmid said vahendeid tootmise ratsionaliseerimiseks, peamiselt väediste muretsemiseks. Hakati maksma preemiaid saagikuse suurendamise ja karja produktiivuse tõusus eest. Samuti suurenes 7
annaabi.ee 
