koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist; janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime verd pumbata, tekib südamepuudulikkus; halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega; Naatriumivajadus sõltub: inimese kehakaalust, füsioloogilisest seisundist (haigus, oksendamine, kõhulahtisus), toitumistavadest, kliimatingimustest, füüsilisest aktiivsusest. Kloor Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Kloori on vaja: koostöös naatriumi ja kaaliumiga: osmoregulatsiooniks, happe-leelistasakaalu tagamiseks, membraantranspordi (sh imendumise) ja vedelike liikumise verest
elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K. Naatriumivajadus on tõestatud vähestel taimedel. Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel. Olulisel kohal osmoregulatsioonil. Na+ Cl- PO43- ja SO42- "inimkaaslejad" ioonid. Veekogudes ületab Na ja K sisaldus reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida: · pehmeveelistes järvedes mereliste sademete mõjualal · merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine:
annaabi.ee 
