50/70, 70/100 teebituumeni puhul 140-180 C 100/150 teebituumeni puhul 130-170 C Maksimaalne temperatuur kehtib asfalditehase igas kohas, minimaalne temperatuur kehtib segu laadimisel veokile asfalditehases. Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt
Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained, laotamise tehnoloogiad, katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile
koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest. 10) Liiklusloendus ja koormussagedus (viimase märksõnaks siirdetegur, 10t telg) Katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid läbi naastrehvide kulutamise. Mõjutab rasketehnika. Liiklussagedus on autode füüsiline hulk. See jagatakse vastavalt juhendile erinevateks liikideks ning arvutatakse koormussagedus. Liiklussagedus on oluline tee klassi määramiseks ning koormussagedus teekonstruktsiooni arvutamiseks. Liiklusest koormuseks saadake läbi siirdetegurite, arvesse võetakse kõik veokid ja bussid ning vastavalt nende liigile korrutatakse nende arv läbi siirdeteguri – taandatakse nende hulk 10t normteljele
klaasipesuvedelikku. Klaasipesuvedelik sisaldab aga erinevaid pesuaineid ja külmakindluse saavutamiseks on sinna lisatud metanooli, mis ei ole sugugi loodussõbralik. Kiire ja agressiivne sõidustiil kulutab rehve ja teekatet. Vanad kasutatud rehvid on aga suureks probleemiks looduskeskkonnale. Õnneks on vanade rehvide utiliseerimisega alustatud tõsist tegevust eelkõige tänu MTÜ Eesti Rehviliidu tegevusele. Teiseks rehvidega seotud probleemiks on naastrehvide kasutamine, mis lõhub teekatet, koorides lahti teeosakesi. Ühelt poolt muutub teekate viletsamaks ja teiselt poolt lenduvad teekatte osakesed ümbritsevasse looduskeskkonda. Kõik kulutused on võimalik ümber hinnata rahalisse vääringusse, seega igasugune kokkuhoid tähendab rahalist kokkuhoidu. ( Allikas : http://www.liikluskoolitus.ee/sisu.php?lev1=25&lev2=&lang=1&sait=1 ) 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED Säästliku sõiduviisi põhimõtted on:
Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib üle 30 päeva. Kuidas mõjutab temperatuur teekatet - külmadel temp. Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks. külmaga vähem elastne kui soojaga. Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures. 2. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema:
pildil nähtavas olukorras. 3. Kuidas antud deformatsioon(id) inventeeritakse ??? ja mis põhimõttel kantakse aruandesse. 4. Kirjelda lühidalt mis saadud andmetega tehakse. Kas raskeveokitest, katendi vajumisest tekkinud tõmbedeformatsioonidest või pikipraos on kate väsinud ja tekkinud on võrkpragu. Sealt on vesi jms kandunud kattesse ja sealt alusesse. Edasine annab võimaluse roopa tekkimiseks (plastilised deformatsioonid ja tihenemine), mida kiirendavad naastrehvide kasutamine ja üldine katte kulumine. Mõõdetakse roopa sügavus mõlemas rattajäljes (aluseks tee seisukorra klassi määramisel) ja võrkpragude alune ala. Mis on kruusateede kulumiskiht, mis eristab seda tavalisest kruusast. Kuidas kulumiskiht taastatakse ja milleks on see vajalik. Kulumiskiht katendi pealmine kiht otsekontaktis liiklusega. Kulumiskiht tagab kruusatee pealiskihi kestvuse ja korralike sõidetavuse kõikides tingimustes
või neid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. - Kehtis Tallinna linnas ja Alajõe vallas iii. Muus maailmas praktiseeritavad/teoreetiliselt rakendatavad maksud Teemaks (-lõiv) - maks kahe punkti vahelise teelõigu läbimise eest sõltuvalt tee pikkusest ja sõiduki kategooriast. Võidakse kasutada ka PPP- (avaliku ja erasektori partnerlus-) programmide korral. Naastrehvide maks iv. Välisabi: rahastamisvahendid, struktuuritoetused (omafinantseering; struktuurivahendid- Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fond), finantseerimismehhanismid Välisabi - Euroopa Liidu rahastamisvahendid (nt Marco Polo II; teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; DG-TREN iga-aastased projektikonkursid) - Struktuurivahendid · Ühtekuuluvusfond · Struktuurifondid - Ühenduse algatused (nt INTERREG)
TWI - rehvi kulumisindikaatori asukoht XL Suurendatud kandevõimega rehv (eXtra Load); XL=RF AD Alumiiniumnaast DD Teemantgeomeetriaga naast OD Ovaalnaast SC Pehme/põhjamaine turvisesegu (Soft Compound) SD Terasnaast Enamikel talverehvidel ning ka osadel suverehvidel on märge rehvi pöörlemissuuna kohta. suund NB! Eestis on talverehvide (tähistus M+S, MS, M.S. või M&S) kasutamine kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvide kasutamine on lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini Rehvide koormusindeksid Rehvi koormusindeks tähistab maksimaalset kandevõimet ühe rehvi kohta (kilogrammides). Rehvide vahetuse korral peab uue rehvi koormusindeks olema vanaga samaväärne või suurem. Ettenähtud on, et rehvi kandevõime x 2 võrdub telje kandevõimega. Tabelis vastab igale väärtusele teatud kindel suurim kandevõime (kilogrammides). 30 = 106 kg 31 = 109 kg 32 = 112 kg 33 = 115 kg 34 = 118 kg 35 = 121 kg
5. filleri osakaal segus on suur, sest filleril on suur eripind 6. tihendamine on tähtsam kui paigaldamine KMA ja DAB segude tihendamisel ei tohi kasutada kummiratastega rulle. Dreenasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks kohtades, kus peab olema tagatud vee kiire äravool katte pinnalt ja kus pole võimalik teha kattele küllaldase kalde andmisega(parkimisplatsid, kõnniteed, spordiväljakute spetsiaalalused). DAB puuduseks on vähene vastupidavus naastrehvide toimele, ebapiisav ilmastikupüsivus ja pooride ummistumine ning nendega kaasnevad suured hooldekulud. 31. Pindamine ja eesmärk? On teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. Kasutatakse et tõsta ilmastiku- ja veekindlust, tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks. Kasutada võib
liiklussagedus kuni 500 autot/ööppindamiste vaheline periood 8 aastat liiklussagedus 501-2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat liiklussagedus 2001-4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat Teedel liiklussagedusega üle 6000 autot/ööp ei ole pindamine sobiv töömeetod, kuna sellise sageduse puhul ei pea pindmine talvisele naastrehvide toimele vastu. Pinnatud kattega teede kogupikkus on 9 196 km ja igal aastal ehitatakse vastavalt programmi ,,Eesti teede tolmuvabaks 2030" võimalustele kruusteedele uusi kergkatteid. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest, liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust (arvutuslikult ca 530 km, arvestades pindamiste vahelist perioodi) on perioodil 2014 -2020 pindamise vajadus aastas 1200-1500 km
Keskmine hind on 1,85 kilogramm, millele lisanduvad transpordikulud. · Küljelinti kulub ühe rehvi kohta 400 grammi ja hind on 2,3 kilogramm, millele lisanduvad transpordikulud. · Lisakulutused: lapid rehvide aukude katmiseks, ühe lapi hind on 50 senti. Neid kulub umbes 10 000 aastas. · Karestumisterad, tuleb vahetada 4-5 päeva tagant ning nädalas kulub umbes 2-3 komplekti, kuus 6 komplekti. Tera komplekti hind ligikaudu 500 krooni. · Naastrehvide puhul lisanduvad naelad, ühe rehvi kohta kulub 115 naela. Üks nael maksab kuskil 35 senti ja sellele lisandub ka paigaldustasu. · Kummiliimi kulub 140 grammi rehvi peale, hind on 20 krooni kilogramm. · Rehvi kerimisel ja pressi panemisel kasutatakse õhukotti, mille tükihind on 50 . Üks õhukott kestab 3 nädalat. · Puhastuskammid, tükihind 10 , kuhu lisandub transpordikulu. Neid tuleb vahetada 3 nädala tagant.
pärisuunavööndis. Ettejõudmine sõitvast sõidukist vastassuunavööndi kaudu. 82. Kas tohib sõita eraldusribale? Tohib hооldustöid tegeva sõidukiga. Tohib, kui ei rikuta eraldusriba katet. Tohib, kui see оn seotud sõiduki peatumisega. 83. Millele tuleb talverehvidega sõites tähelepanu pöörata? Rehvidele lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada. Talverehvid kuluvad suvesõidul kiiremini. Naastrehvide kasutamine suvel on keelatud. 84. Parkida ei tohi... Kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Teepeenral raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 85. Mida tuleb arvestada laste turvatooli kasutamisel? Peab jälgima ainult seda, kas tegemist on patenteeritud lastetooliga. Tool peab sobima vastavale sõidukiistmele kinnitamiseks.
annaabi.ee 
