Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Keskmise
vastupidavusega (6-10 in/ha) on mustikakuusikud, kanarbikumännikud, leesikalookuusikud jt.
Suhteliselt tallamisõrnad (5 in/ha) on pohlamännikud, pohlakuusikud, madalsoometsad,
73
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
jänesekapsakuusikud. Tallamisõrnade (1-3 in/ha) hulka kuuluvad sõnajalakuusikud,
lodulepikud, naadikuusikud, rabamännikud, samblikumännikud. Muldadest on kõige
tundlikumad liivmullad, eriti nõlvadel paiknevad alad.
Kurtna järvestiku rekreatiivsete ressursside hindamise metoodiliste aluste kirjeldamisel on
1980-ndate lõpus välja toodud (Aaviksoo 1987), et üksikute metsakasvukohatüüpide kohta
võib lühiajalise puhkuse veetmise aladel kasutada järgmisi kasutuskoormusi: männikud
10...14; männikultuurid 10; kuusikud 8...12; kaasikud ja haavikud 15...20 in/ha tunnis.