H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk
Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet.
Säästev areng:
- rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede
samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne)
- keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio)
Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus.
Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte.
Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve.
Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui
rakendades arvestama pika perspektiiviga.
Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest
tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi.
EÜ asutamisleping art 6: ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab
annaabi.ee 
