sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid
Meedia mõju ühiskonnale Meedia on tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende ümber olevast maailmast piiratud. Meedia vabadus annab võimaluse lugeda ja õppida läbimurretest tehnoloogiast, tervisest ja muudest valdkondadest, mis aitavad meil teha vajalikke otsuseid nii praegu, kui ka tulevikus. Meedia on kasulik vahend, mis aitab olla teadlik
Kogukond · Näitajad on: tunnetus toetusvõrgustiku olemasolust, sotsiaalsete kontaktide sagedus, vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg ning usaldus teiste inimeste vastu. Eesti Soome Venemaa 7,5 8,6 6,7 Turvalisus · Näitajad on: tapmiste arv 100 000 inimese kohta, kuriteo ohvriks langenute osatähtsus, laste vastu suunatud vägivald, inimeste osatähtus, kes tunnevad ennast oma naabruskonnas turvaliselt. Eesti Soome Venemaa 6,7 9,0 6,7 Valitsemine ja kodanikkond · Indikaatorid on: valimisaktiivsus, osalemine poliitilistes tegevustes, avaliku konsultatsiooni olemasolu õigusloome küsimustes, inimeste usaldus institutsioonide vastu. Eesti Soome Venemaa 2,1 6,4 1,9 Keskkond
Saab enda eluga vaatamata kõikidele raskustele ikkagi hästi hakkama. Lõpuks saavutab ka enda unistuse ja saab kuulsaks. Tal on väga madal enesehinnang, aga kui ta enda eest hoolitsema hakkab, tõuseb ka enesekindlus. Johannese ema väga vaikne ja tagasihoidlik. Ta on tegelikult hea ema, aga tänu enda haigushoogudele ei saa ta oma laste ja kodu eest hoolt kanda. Hoolib väga Johannesest ja lõpuks üritab ka kodu eest hoolitseda, et poeg ikka kodus sooviks olla. Zaiid - Johannesse naabruskonnas elav poiss, kellega käib kaasa ainult pahandus. Ta isa on maffiategelane ja ka Zaiid arvab endast väga hästi siis. Tekitab Johannesele muresid. Aga Johannes kuuleb pealt nende varastamisplaani ja teatab sellest politseile. Liina- tema esimene armastus. Üsna isekas tüdruk, sest kolib välismaale ja üsna südametult jätab Johannese endast maha. Ta isegi ei helista talle enam välismaalt. AUTORI SÕNUM Arvan, et Margus Karu on lihtsalt kellegi elu raamatuks kirjutanud
Tegeles väga paljude kahtlaste ja ebatavaliste asjadega, nimelt lapsekaubandus. Masbuuna Neegrinaine, kelle peale Villar ehmus. Oli väga leplik seoses praeguse pagulaste olukorra pärast. Muutus aggressiivseks. Roosa Vanamutt, kes käis Clarica käest maksavorsti ostmas, väga sõbralik. Ruks Vallavanem. Alati valmis kirjutama kellegile puude ja kandma tööturegistrisse. Väga kahtlane mulje isikust. Pärtel Vanamutt, kes elas Erise naabruskonnas. Täiesti suva teistest ning oma elust. Arvamused Minu arvamus jääks selliseks, et musta huumorit raamatus oli nagu lubati. Rääkis väga detailselt, et milline elu oli Vudipalu vallas ning mis seal toimus, aga siiski jääb minu arvamuseks see, et raamat oli liiga detailne ning veniv. Jutt ja tegevus käis, aga seda oli liiga liiga palju. Vahel oli segane, et ei saanud mitte millegist aru, et millest jutt oli. Teatud kohtades oli huvitav raamat, aga liiga detailne minu enda maitse jaoks
Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on
ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued majad tavaliselt betoonplokist ja neil on metallkatused, aga paljud majad ehitatakse mudatellistest ja katuseks kasutatakse õlgesid. Suurtes linnades on nii moseesid kui ka kirikuid ja igas linnas on vähemalt üks vabaõhu turg. Söök Isegi paljudes linnades tehakse süüa kas õues või vihma korral eraldi ruumis või varjendis.
Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel USA's T.E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid. Nimelt 56% osalistest olid kogenud kaaluga seonduvat narrimist ja 30% olid kogenud mingisugust traumat tüüpi. Trauma tüüpidena olid mainitud: autoõnnetused, vägivaldsed peresuhted, vägivald naabruskonnas ja armastatu surm. 38% osalenutest olid saanud eelnevalt vaimse tervise ravi ja 22% väitsid olevat eelnevalt mõelnud suitsiidseid ideid. 69% osalenutest kannatasid meditsiiniliste probleemide all, kusjuures nimetatud oli: allergiad, astma, suhkrutõbi, seljavalud, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Takistused harjutustel osalemisel: 16% osalenutest ei omanuid takistusi harjutustel osalemisel
Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse kaudu, milles uuritav fenomen ilmneb (näiteks kogukonna toimimise uurimine ühes naabruskonnas, koolikiusamise uurimine ühes klassis jne). Kõige olulisem erinevus traditsioonilises meetodis on see, et uurimisüksuseks on sotsiaalne nähtus selle terviklikkuses ja loomulikus kontekstis, mitte kategooriatesse jaotatuna ja muutujatega. Juhtumiuurimust kasutatakse nii näiteks psühholoogias, meditsiinis ja juuras ning veel mitmes valdkonnas. Iga distsipliin lisab juhtumiuurimusele omapära. Kvalitatiivse juhtumiuurimuse eesmärk on objekti tundmaõppimine ja esitlemine selle
New Yorgi tänavakambad, näiteks Roach Guards (Särjevahid) ja Kerryonianid, olid alustanud, kaitstes iiri immigrante iirlastevastase viha eest. Kuid peagi kaldusid nad prostitutsiooni, väljapressimise, relvastatud röövide ja linna dokkide kontrolli poole. 19. sajandi lõpus oli Demokraatliku partei poliitilisel masinavärgil New Yorgi linnaosades sidemeid jõukudega, mis kindlustasid kogu naabruskonnas hääletamise nii, nagu neile vaja oli. Selline kokkumäng viis 1.01.2013 korruptsioonisüsteemini. Sama skeemi on 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses kasutatud veel vähemalt kahes USA linnas. Kui aastatel 1880 1910 emigreerus Napoli ja Calabria piirkonnast ning Sitsiiliast rohkem kui 2 miljonit itaallast, avastasid nad ennast koos IdaEuroopast tulnud juutidega toitumisahela põhjast
kalduvad olema sarnased. Agentidele on antud mitteühtne kohalik suhete võrgustik, mille ulatuses iga majapidamine määrab naabrid, kelle poolt nad on kõige enam mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi. Väline keskkond igale majapidamisele sisaldab temperatuuri ja sademeid, politseiagendi veenmisi ja naabruskonnas asuvaid majapidamisi. Kodune veetarbimise mudel kinnitab hüdroloogilist ilmingut sama hästi kui sotsiaalse mõju protsess, mida usutakse mõjutavat kodust veenõudlust. Hüdroloogiline element määrab veevarustuse igal kuul, annab tegeliku temperatuuri ja sademed. Majapidamine kohandab oma veetarbimisharjumused tingimustes toetudes järgnevale: millised seadmed tal on, tema eksisteerivad harjumused, mida ta naabrid teevad ja kas veekompanii võib soovitusi jagada (põua korral)
Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutusi: uuenduste edasikandjad on inimesed, kellel on erinevates võrgustikes palju nõrku sidemeid. Uuenduste tõttu nõrgenevad paikkondlikud normid. Parameetrid võrgustiku seotuse tugevuse mõõtmiseks: 1) kuuluvus piirkondlikult tihedalt seotud klastrisse (klaster isiklik võrgustik) 2) sugulussidemed naabruskonnas 3) töökohas peab töötama veel vähemalt kaks samast piirkonnast pärit inimest 4) töökohas peab töötama veel vähemalt kaks samasoolist inimest, kes on pärit samast piirkonnast. 5) vabatahtlik suhtlemine töökaaslastega väljaspool tööaega. | Kogumises kasutatakse intervjuusid, osalusvestlust, päevikud, küsitlusi. Kokkuvõte: informant, kellel on rohkem võrguväliseid suhteid, tema keeles on rohkem varieerumist. II Seletusküsimused Mõisted:
ilusatel inimestel on parem elu ja nad on igal alal edukamad. Enamus inimesed on huvitatud hea välimusega partnerist, kui paljud peavad valima endale kaaslase, kelle füüsiline füüsiline veetlus sobib nende enda omaga. Inimesed kipuvad armuma ka nendesse, kes käituvad nendega sarnaselt, kellel on sama religioon, väärtushinnangud, huvid ja haridus. Sellele fenomenile on mitmeid seletusi. Esiteks puutuvad sarnased inimesed rohkem kokku- sama sotsiaalse staatusega inimesedelavad samas naabruskonnas, käivad ühes koolis ja on ühinenud sarnaste klubidega. Teiseks on sotsiaalsed surved, mis panevad sarnaseid vastastikku toimima- inimesed on kaotanud julguse armuda teistsugustesse. Ning lõpuks on kergem suhelda nendega, kellel on samasugused või sarnased arusaamad reaalsusest ja elust. Mõned uuringud on väitnud, et kaldutakse armuma nendesse, kes täiendavad esimesi mingil moel. Ometi ei ole uuringud suutnud tirazeerida neid arvamusi. Fakt näitab, et kaldutakse
turvalisus, vajadus hoolituse ja armastuse järgi, lähedaste sõprade vajalikkus, kellega saaks ennast mugavalt tunda, heakskiit, ühised huvid teistega, võimalusi arendamaks oma talenti ja tegeleda oma huvidega. Spetsiaalselt andekate sotsiaalsed vajadused Andekate laste ja noorukite üheks suuremaks probleemiks on sotsiaalne piiratus. Meie ühiskonnas on üsna tavaline, et andekad on jäänud välja sõprusgruppidest näiteks koolis, kodu naabruskonnas, lasteaias jne. Mida noorem laps on, seda piiratum on tema sotsiaalne raadius ja seda väiksem on tõenäosus, et tal on usaldusväärne ja kindel sõpruskond. Mida vanemaks laps saab, seda olulisemaks ja vajalikumaks peab ta sõpruskonna olemasolu. Negatiivne suhtumine andekatesse võib tulla ka perekonna poolt. Võib juhtuda, et vanemad ja teised perekonnas olevad lapsed ei jaga oma huvisid ja mõtteid andekatega. Andekatele võib mõjuda ka vanemate oskamatus nendega toime tulla.
ning luksuslikku peatuskohta - nii puhkuseks, loominguliseks tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike pidustuse läbiviimiseks. Vihula mõisa öko-SPA on boutique-spa, mis kombineerib mõisalikku ajaloolist hõngu ja luksust, traditsioone ja kaasaegseid mugavusi, öko-teadlikkust ja iidseid spa rituaale. Pakume mitmesuguseid võimalusi oma vaba aja nautimiseks mõisamaadel ja Lahemaa Rahvuspargi maalilises looduses - jalgrattamatkad naabruskonnas, giidiga ekskursioonid Lahemaa mõisatesse, tennisemänguvõimalus mõisa uuel tenniseväljakul, korvpalli ja minijalgpalli väljak. Ajalugu Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka. Eesti Rüütelkonna arhiivis on säilinud ürik 16.sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa,
krüpteering, võrgutüüp. Antud programm sobib väga hästi selle töö eesmärgi täitmiseks, sest on graafiliselt on võimalik jälgida RSSI muutumist ajas. Graafikul saab näha ka ainult soovitud võrkude RSSI muutumist ning vajadusel on võimalik ka ühte võrku teiste seast esile tõsta, et paremini RSSI muutumist jälgida. inSSider toetab nii Mac'i, Windows'i kui ka Androidi [4]. Joonis 2: Näide programmist inSSider Joonis 3: Naabruskonnas levivate WiFi võrkude kanalite vaade programmis inSSider 7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Signaal maja erinevates ruumides Saamaks ülevaate võimalikult paljudest signaali tugevust mõjutavatest teguritest, mõõdeti sülearvutiga WiFi RSSI-d kõigis maja suuremates ruumides. Mõõtmisi teostati kaheteistkümnes erinevas punktis, mis on märgitud majaplaanile , kusjuures ka ruuteri
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu
Vannituba on kaetud keraamiliste plaatidega ning sauna seinu katavad voodrilauad. Majja siseneb vaid külma vee trass võimalusel saab võtta vesi kaevust. Sooja vee tootmine on lahendatud tehnosüsteemide abil elektriboilerit vahendusel. Soojusenergia põhineb biomassil ning kanalisatsioon on tsentraalne. Kinnistu haldamiseks on hoones elavad isikut. Joonis 1. Analüüsitava katastriüksuse piirid ja asend [4]. Joonisel üks on näha antud kinnistu asukohta ning mõned üksikud hooned naabruskonnas. 6 Joonis 2. Analüüsitava kinnistu asukoht tähtsamate elukondlike objektidest suhtes ja Eestis [7]. Joonisel kolm olevate tähiste tähendused elamu Kalda 8 , SEB sularahaautomaat, Swedbank sularahaautomaat, muud pangad, ehitis, baar/ pubi, kiirtoit, kohvik, restoran, elavtoit, majutus, hotell, motell, ühistransport, tankla, kauplus, politsei,
püsima jääda, sest alatihti tuleb midagi vahele ja ilmselt ka seetõttu pole me omavahel sõbrad. Tulime Teile tere ütlema ning mõtlesime, et seekord ehk saaks lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on
territoriaalse ja sotsiaalse rände sidumine. Üks on selgelt osaline, mitte täielik, kuid on võimalik ühest rändest minna üle teise, kuid täpsne seostevaheline olemus tuleb veel välja töötada. Ehe ränne ilmselgelt tähendab ajalise ja sotsiaalse punkti üheaegset nihet, nii et õpilane ei saa realistlikult mõõta ühte tüüpi liikumist, teist ignoreerides. Milline perekond on rohkem rändav: üks kes peab sõitma 3000 miili üle kontinendi, et töötada oma endises naabruskonnas või mustanahaline perekond, kes kolib linnaossa, mis oli varem valgete piirkond? Ideaalis peaksime jälgima vahetusi mõlemates, kuid arvestades ebapiisavat tehnikaid ning andmeid, et analüüsida ainult sotsiaalseid liikumisi, oleme sunnitud lootma peaaegu eranditult territoriaalsetele liikumistele. Kui tõeline rändeindeks on võltsitud, on see kindlasti tsement, mis paneb kokku mitmed dimensioone koondavad meetmed
vajadusi? 13. 6. Jälgida kodu üldist seisundit puhtuse ja sanitaarolukorra suhtes. Milline on pere hügieeni ja puhtuse tase? Kas majapidamises tuleb ette parasiitputukate esinemist ja/või sanitaarseid probleeme, tingituna lemmikloomade pidamisest? 13. 7. Kas esineb märke vana värvikihi mahakoorumisest (võimalik allikas mürgituse saamiseks), mis väikelastele võib ohtlikuks osutuda? 13. 8. Määratleda lähemalt perekonna territoriaalne üksus. Kas neil naabruskonnas ringi- liikumine on mugav ja on seal ressursse või teenuseid, mida nad võivad kasutada? 13. 9. Hinnata privaatsustingimusi ja pere enda arvamusi ses suhtes, kas kõigil pereliikmetel on küllalt privaatsust. 13. 10. Jälgida kodus esinevate riski- ja ohutegurite olemasolu või puudumist. 13. 11. Hinnata prügi ja jäätmete hoiu- ja äraveotingimusi. 13. 12. Hinnata pereliikmete üldist rahulolu/rahulolematust oma majapidamistingimustega. Kas viimased ise leiavad, et nende kodu ja vastavad
vajadusi? 13. 6. Jälgida kodu üldist seisundit puhtuse ja sanitaarolukorra suhtes. Milline on pere hügieeni ja puhtuse tase? Kas majapidamises tuleb ette parasiitputukate esinemist ja/või sanitaarseid probleeme, tingituna lemmikloomade pidamisest? 13. 7. Kas esineb märke vana värvikihi mahakoorumisest (võimalik allikas mürgituse saamiseks), mis väikelastele võib ohtlikuks osutuda? 13. 8. Määratleda lähemalt perekonna territoriaalne üksus. Kas neil naabruskonnas ringi- liikumine on mugav ja on seal ressursse või teenuseid, mida nad võivad kasutada? 13. 9. Hinnata privaatsustingimusi ja pere enda arvamusi ses suhtes, kas kõigil pereliikmetel on küllalt privaatsust. 13. 10. Jälgida kodus esinevate riski- ja ohutegurite olemasolu või puudumist. 13. 11. Hinnata prügi ja jäätmete hoiu- ja äraveotingimusi. 13. 12. Hinnata pereliikmete üldist rahulolu/rahulolematust oma majapidamistingimustega. Kas viimased ise leiavad, et nende kodu ja vastavad
kasvas see 8 protsendi võrra ning 2006. aastal jõudis juba 60%-ni. Siiski tulevad esile erinevused: 2008. aastal oli isikliku turvalisusega täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63% venekeelsest elanikkonnast. Samuti on suured erinevused maa- ja linnaelanike vahel. Linnaelanikest on oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste seas on rahulolevaid kaks korda rohkem. Austrias, Taanis ja Rootsis ei tunne vaid iga kümnes elanik end oma naabruskonnas turvaliselt, Lätis ja Leedus aga iga teine elanik. Lapse elukvaliteet Vaesusuuringud Eestis on jätkuvalt välja toonud lapsed kui kõige enam haavatava vaesuse riskigrupi. Poliitilistes otsustes kasutatakse kergekäeliselt ära lastevanemate vähest jõudu laste heaolu kaitsta. Nii näiteks on pensionikindlustuse kulude osakaal SKP-s viimastel aastatel 8
5. Sotsioloogide poolt tehtud testimised ei andnud ühest kinnitust väitele, et elanike tiheduse kasv suurendab riski-, asotsiaalset vms käitumist Järeldused: 1. Naabruskonna elanike tihedus ei oma iseseisvat negatiivset tähendust lahust keskkonnast ja sotsiaalsest staatusest 2. Vaese naabruskonna suur tihedus annab kõrge haigestumuse ja kriminaalsuse. Samas tiheduse vähendamine ei too automaatselt kaasa käitumise muutust 3. Jõukas naabruskonnas tiheduse jakäitumise seos puudub (tihedust mõjutab eelkõige naabruskonna tsükkel) Deprivatsiooni tsükkel: Vaimne tervis suurlinnas 1. Suurlinna elanike vaimne tervis parem kui maa- või väikelinna elanikel (põhjuseks migratsioon, sugulus jms). 2. Vaimupuudega inimeste paremad hooldusvõimalused maaperekonnas mõjutavad hoolekande korraldust (maal pigem perekond, kogukond vm, linnas institutsioon) 3. Halvem vaimne tervis - pikema pidev elamine linnas 4
!!!! Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: - Delinkventse käitumise õhutamine - Koos õigusrikkumiste sooritamine - Kamba liikmeks olemine - Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas. Lõpuks kasvades kuni selleni või Naabruskonnaga: - Ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruses nt pole järelvalvet seal elavate laste-noorukite üle - Madal seotus naabruskonnaga - Uimatite kättesaadavus - Kuritegevus naabruskonnas - Avatus vägivallale Erinevate faktorite koosmõju süsteemiteooria järgi!! Üksi ei mängi ükski rolli. KOKKUVÕTE: TEOREETILINE ALUS: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus Kindlaksmääramine: interaktsioon süsteemide ja alasüsteemide sees ja vahel, vaatlus, küsimsutik, sotsiometria 30
Kui on vaja geenid ellu jätta, tekitada neile head kombinatsioonid, siis kõige parem strateegia on mitmekesisus. Meeldivuse tekitavad: - geograafiline lähedus - kehaline meeldivus - sarnasus - restiprookne element, ise meelduvana tajutud olemine Geograafiline lähedus: reeglina inimesed leiavad kaaslase, kes on neile geograafiliselt lähedal. Pew, 2008 abielus või pikaajalises suhtes 38% on teineteist leidnud tööl või koolis olles, ülejäänud kirikus, naabruskonnas, spordisaalis. Kõrgema hariduse leiavad kinnisemast ringist, madalama haridusega avalikest kohtadest. Uus koht on internet ja see on muutnud selle geograafilise läheduse faktori segasemaks, oluline on ligipääsetavus internetile ja sarnaste saitide külastamine. Whitty, 2008 internetis on enam võimalust olla loovam oma identiteedi kujundamisel, seetõttu ei ole garantiid et online sõprus töötab ka väljaspool seda. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018
peale sugulussidemete näiteks ajalugu, ühistegevus, ühesugused väärtused, eluviis kui ka ühtne elupaik (Wikipedia, 2013). Suhtetest õpitakse erinevat käitumist, veel ühteteks suuremateks mõjutajateks on peale väga lähedaste veresugulaste: muud (perekonna) tuttavad; sõbrad; koolkond/lasteaed; erinevad ühiste huvidega seotud grupid; kolleegid, töökaaslased; naabruskonnas elavad inimesed; ühise religioosse vaatega inimesed. 35 Erinevate inimsuhete staatus (olgu see siis lähedane-kauge, armastav-vihkav) ei mängi suurt rolli, igasugune suhe võib olla kaudne ning mõjutab igat indiviidi absoluutselt. Muu kogukonnaga seotud inimsuhete mõju kriminaalsele käitumisele: kurjategelikud eakaaslased, naabruskond; kurjategelike jõukude liikmed;
Suuremad ja tugevad lapsed võivad välja tõrjuda väiksemaid ja nõrgemaid. Tüdrukud võivad olla poistega seotud gruppides koheldud üleolevalt ja tunda ennast eemale peletatuna. Need lapsed, kes on välja jäetud mängudest, võivad tunda kõrvale heidetuna oma eakaaslaste poolt (Evans, 1988). Mängude valiku oluliseks kriteeriumiks on väljakute ja varustuse olemasolu. Näiteks, kui naabruskonnas on ainult üks suurem korpalliväljak, mida kasutavad suurem osa lastest, siis nad tõrjuvad välja ülejäänud huvialade esindajad. Mängu võetakse meelsamini neid lapsi, kellel on paremad võimed ja need, kes on nõrgemad jäävad paratamatult tegevusest välja, tegemata neile spetsiaalseid järeleandmisi. Mida rohkem on mägijaid piiratud väljakute
Selle mudeli eesmärk on näidata, kuidas inimesed saavad elada vastutustundlikumalt loodusega; et inimkogukonnad ei peaks loodust ära kasutama või hävitama aga suudavad teha positiivse panuse keskkonna kvaliteedi ja mitmekesisuse hüvanguks.” (Sieben Linden 2012). Sieben Lindenil on hetkel 82 ha maad: 44 ha metsa, 31 ha põllumaad ja ehitistega kaetud pinda 7 ha, seal elab 80 täiskasvanut ning 35 last. Sieben Lindeni kogukond on jagatud kuueks naabruskonnaks. Igas naabruskonnas elavad jagatud korterites või majades erinevate huvidega inimesed: noored, pereinimesed, toortoitlusega tegelevad inimesed jne. Iga naabruskond juhib oma elukorraldust ise, kõik inimesed on majanduslikult sõltumatud: töötavad kogukonna heaks või hangivad oma sissetuleku seminaride korraldamise, isiklike teenuste pakkumise või tööga väljaspool kogukonda. Kogukonda on kogunenud väga erineva professionaalse taustaga inimesi (ökoehitajaid,
Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ; Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV
annaabi.ee 
