Tervitustekst väljasurnud inimkonna sarkofaagist
Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval
koristades sai paberirull tuppa.
Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et
see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud.
Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen,
et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja
naabrivanamees arvavad minu juttu kuuldes, et olen kurjast vaimust vaevatud. Aga nii see ei
ole. Minu Kraavi Sassi mõistus on täiesti selge ja korras. Olen elanud pikka ja õnneliku elu.
Mul on väheke kirjaharidust. Eidega oleme üles kasvatanud 6 last 3 poega ja 3 tütart, kõik
nad on taevale tänu elu ja tervise juures. Oleme neile andnud ka kirjatarkust, nii palju meie
võimuses. Mind vaevab hirm tuleviku pärast, mulle tundub, et maailm on teel hukku poole.