teatud gruppi pead sa olema samasugune nagu inimene, keda sa pead oma sõbraks. Kui sõber suitsetab, siis teed seda ka sina. Selline suhtumine on üpris halb. Kui praegune generatsioon jätkab suitsetamis, alkoholi ja muude meelemürkide tarvitamist, siis peaaegi ei ole enam nii palju elundite toonoreid kui vaja. Ja keegi ei välista ka seda, et inimkonna arv tasakesi väheneb. Peaaegu igal algkoolis käival lapsel on oma arvuti ja teleofon, mis asendavad nukke ja autosid. Selle asemel, et naabripoisiga väljas mängida minnakse arvutisse ja hakatakse tulistamis mange mängima, mis on kohutavalt vägivaldsed. Neist arvuti mängudest saab tihti alguse laste vaheline vägivaldsus ja lapsepõlve nautimise tunne. Kui teismeeas on pingeline aeg, siis muretsetaksegi endale relv ja tehakse nii nagu mängus kõmm! See ei juhtu igaühega, kuid kergesti mõjutavaid on küll ja küll ja seega kasvabki osa lapsi depresiivseid ja vägivaldseid.
Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse. Vaimustudes seal esmakordselt kuuldud pasunakvarteti mängust, asutas Kreek peatselt koos vend Vladimiri ja paari naabripoisiga oma kvarteti. Nelja pilli kahe korneti, aldi ja tenori koosmängu harjutati Cyrilluse eestvedamisel nii hoolega, et varsti hakati esinema Kungla seltsi pidudel ja kirikukontsertidel. Jüri Tarist sai Kreegi klaveriõpetaja, kelle juhendamisel mängitud repertuaar mõned Haydni, Mozarti ja Beethoveni sonaadid see viitab juba korralikule pillioskusele. August Tambergi roll ja eeskuju oli noore Kreegi muusikalisele ja vaimsele kujunemisele arvatavasti kõige olulisem
2.2. Kooliaeg7 1944. aasta sügisel läks vanaema Erna seal samas asuvasse Peeri algkooli. Peeri algkoolis oli ainult üks õpetaja, seega olid kõigi nelja klassi õpilased koos. See asus 1 kilomeetri kaugusel tema elukohast. Ta läks sinna kooli koguaeg jalgsi läbi metsa, kus oli teerada. Ta kartis väga seda metsa, seega läks ta alati kiiruga sealt läbi. Õnneks oli temal naaber, kes käis sama teed mööda, kust ka minu vanaema. Paljudel juhtudel õnnestus neil koos kooli minna. Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4. klassi, siis nad kolisid Jõhvi, seega ta pidi kooli vahetama. Uueks kooliks sai Jõhvi Keskkool. Ta lõpetas seal 4. klassi neljade ja viitega. Hoolsus ja käitumine olid eeskujulikud. Vanaemal on üks hea seik meeles sellest ajast. Natuke aega enne nääripidu,
annaabi.ee 
