enamjaolt. Marjule saadeti tavaliselt lapsed, vanemad toimetasid kodus. Koju toodud marjadest tehti kas toormoosi või sõid lapsed need lihtsalt ära. Jaanipäeval oli komme kogu perega metsas käia ja kaseoksi korjata ning need hiljem tuppa tuua. Saunapäev oli tavaliselt laupäeviti ning kütma hakati sauna alles õhtupoolikul, kuid jaanipäev oli erand. Jaanipäeval hakati sauna kütma juba hommikuspoolikul, et saun oleks lõunaks soe. Ükskord oli juhtum, kui naabripoisid tahtsid metsa enda “salaonni“ juurde minna. Naabripoisid olid mu vanaemast vanemad. Vanaema tahtis ka metsa minna, kuid naabriposid ei tahtud teda kaasa võtta. Vanaema mõtles siis, et hiilib salaja järgi neile, kui nad ei märka. Jõudes metsa äärde, pöörasid naabripoisid end ringi ja ütlesid vanaemale, et nad teadsid terve see aeg, et vanaema neil kannul käib. Oma lapsepõlve veetiski vanaema Antsla vallas. Hiljem kui ta täiskasvanuks sai, kolis ta
Kolmandal korral oli põhjuseks minu hooletus. Sõitsin lihtsalt rattaga autole otsa. Oleks siis veel mingi tume roostes vana pann olnud, mida kohe ei märka, aga see oli üle terve tänava kõige kärtspunasem auto. Kõige tipuks veel suhteliselt uus ja pealegi veel liisinguga. Äestasin seda päris korralikult. Veel jaburam oleks saanud olla vaid töötavate vilkuritega politseiautole otsasõit. Ainus, kes mind selles jamas lohutas, oli naispolitseinik. Ega ainult minul viltu vedanud. Naabripoisid maalt läksid Soome onule külla ja niisama lõbutsema. Teel Serena veeparki otsustas üks poistest teed lühemaks lõigata ja jooksis otse. Orgile otsa! Kõva kisaga ehmatas ta isegi jokkis põdrad kaineks. Jalale tehti kaheksa õmblust ja kaks tuhat krooni tuli maksta arstiabi eest. Nii juhtuski, et vanemad vedelesid vees ja lapsed limpsisid väljas jäätist... Augustis tabas meie tänavat kipsineedus. Kuidas seda teisiti oskakski nimetada, kui
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt
annaabi.ee 
