ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle. http://tutarlapslinnast.blogspot.com/2013/11/a ngerjateekond.html Näiteid teostest Tuuline rand Pidalitõbi Uued naabrimehed Sina, kuu ja ema Oma saar Libahundi ema Tuuline rand · Aadu Hindi üks tuntumaid teoseid. · Koosneb neljast osast. · Tuulise ranna põhjal vändati ka 1971.aastal film. Rezissöör oli Kalju Kiisk. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aadu_Hint http://ilukirjandus.ee/autor/40/hint-aadu http://www.annaabi.ee/m.php?i=56642&name=Aadu-HInt http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist www.syg.edu
Andres ja Pearu-naabrimehed Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nim...
Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi, kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Eespere Andrese ja Tagapere Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste
Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule.
õnnehetked röövis. Andrese võidu puhul, mida siiski harva juhtus, peksis Pearu oma naist ja pere, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta koda mure ja kurbus. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see ehk tegigi ta südame nii kalgiks ja külmaks. Samal ajal Pearu talle rahu ei andnud, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Kogu riiu kõrval sündis aga peredesse leivasööjaid juurde, sest mõlemad naabrimehed olid korralikud sugutegijad, eriti Andres, sest too tahtis omale korralikku töötegemis armeed moodustada, sest peale enda surma oli vaja kellelgi tööd jätkata. Pearu päris nii ei mõelnud, kuid siiski lootis sellepeale, et jääks talle ikka pärijaid ning talu ülalpidajaid. Kui külla suur katkilaine tuli, siis suri lapsi nagu kärbseid ning Vargamäelgi tegid nad suure töö. Mari siiski arvas, et jumal karistas teda Andresele mehele minemise eest,
Krõõt palub Marilt, et tema uueks perenaiseks saaks ja laste eest hoolitseks. Andresel palub ta laste pärast uus naine võtta. Nii hakkabki Mari majapidamise ja laste eest hoolt kandma. Juss on armukade ja usub, et Mari ei tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse. Mari kannatab väga ja süüdistab end Jussi enesetapus. Ta ei suuda endale ka andestada, et ta tõesti salaja mõtles kui hea oleks uus perenaine olla ja nüüd ta ka selleks sai. Naabrimehed kiusavad teineteist aina edasi ja käivad vahepeal lausa kohtus. Andres ajab ikka ja ainult tõde ja õigust taga, otsib tuge ka piiblist ja tänu sellele muutub ta väga usklikus. Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema
Tõde, õigus ja kohustused Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud,
A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
etapp Mari elus on eelmisest süngem ja kannatusrikkam, kuigi Mari tõuseb Vargamäe perenaiseks. Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Millest see tulenes, kas Vargamäe oli tõesti suur koletis, kes inimeste rõõmu ja lootused julmalt endasse imes, andes vastu vaid valu ja kannatusi? Oli Vargamäe neetud, nagu see mitmes kohas raamatuski läbi käis, et ta ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine
7 Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
19 Tuglase „Noorusmälestusi“ ja Vilde „Prohvet Maltsvet“ räägivad kõrtsist ühtemoodi. Kuna need on uueaegsed käsitlused, ei toonitata enam niivõrd religioosset ega isegi meditsiinilist aspekti, vaid rõhutatakse sotsiaalset. Vilde räägib, et kõrts on talupojale vajalik. Talupojal pole nagunii raha, et juua, aga see on koht, kus naabrimehed kohtuvad, räägitakse uudiseid – s.o rahvamaja. Kõrtsi kujutamine realistlikus kirjanduses pole enam hurjutav, etteheitev – enam ei räägita, kui halb alkohol on. Kõrts on hea kirjanduslik ruum või tribüün, kuhu saab erinevaid tegelaskujusid ja vaatenurki esile tuua. Seal ilmnevad külaühiskonda läbivad probleemid ja erisused. Vilde suhtub „Prohvet Maltsvetis“ alkoholiprobleemi hoopis mõistvalt. Tuglase „Noorusmälestusi“ on veel samm
Andres ei peatu enam kunagi kõrtsi juures. Ometi julges Pearu ühel õhtul Eesperre sisse astuda, muidugi purjus peaga. Ta tuli Andresega leppima. Kevadel hakkasid uued kemplemised Pearuga. Varsti protsessiti kohtus küll kraavide, küll tee, küll teesillutamise, küll põllupeenarde pärast. Kord oli üks kaebaja, kord teine. Aga rukkilõikuse aja tegi Pearu Andresele kelmustüki. Andres leidis kord Pearu hobusega omast rukkist magamas ja kohus mõistis Pearule karistuse. Pärast läksid naabrimehed kõrtsi asju klaarima, kus Andres Pearule ära tegi. Kõrtsis sosistas Andres Pearule kõrva, et ta oli ise oma naabrimehe oma rukkisse ajanud, mispeale Pearu Andresele kallale kargas. Mari ajas Andresele peale, et see uued laudad ehitaks. Loomad pidavat vanades kogu aeg põdema. Kuid Mari hakkas juba kartma, et loomade haiguses ja kõigis teistes tema õnnetustes on süüdi kadunuke Juss, kes tahab Marile kätte tasuda. Selle jättis ta küll
annaabi.ee 
