Häälikud
moodustatakse ülahammaste või hambasompude piirkonnas keeletipu ning
keeleselja esiosa või selle külgede abil /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/;
d. palataalsed konsonandid, mis moodustatakse kõva suulae ja keeleselja keskosa
piirkonnas /j/ ja võõrfoneem /s/;
e. muutuva häälduskohaga foneem /k/, mille konkreetne häälikvariant
moodustatakse kõva või pehme suulae piirkonnas olenevalt naabervokaali
asukohast;
f. larüngaal ehk kõrihäälik /h/, mis moodustatakse kõriõõnes.
Moodustusviisi põhjal eristatakse järgmisi konsonandirühmi:
a. frikatiivid ehk hõõrdhäälikud, mille moodustamisel õhuvool tekitab
häälduselundite kujundatud ahtuses pideva hõõrdumiskahina /v, s, s´, h/ ning
võõrfoneemid /f/ ja /s/;
b. klusiilid ehk sulghäälikud, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab
õhuvoolu täielikult /k, p, t, t´/;
c