tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub. h. Rakenduslikes ülesannetes vaadeldakse sageli graafe, mille igale servale on vastavusse seatud üks reaalarv, kaal. Vastavat graafi nimetatakse siis kaalutud graafiks. i. Kui graafi tipp v kuulub servale e, siis öeldakse, et tipp v ja serv e on intsidentsed. j. Serva uv puhul nimetatakse tippe u ja v naabertippudeks. k. Graafi G naabrusmaatriks on n × n-maatriks A = (aij), kus aij = 1, kui tippude vi ja vj vahel on graafis serv, ning aij = 0, kui nende tippude vahel serv puudub. l. Graafi G' = (V', E'), mis on saadud graafist G = (V, E) teatava hulga tippude ja servade kustutamisel, nimetatakse graafi G alamgraafiks. m. Graafi, mille kõigi tippude astmed on võrdsed, nimetatakse regulaarseks graafiks. 32) a
ühegi tipupaari vahel Graafi G täiendgraafiks nimetatakse graafi, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub Kaalutud graafiks nimetatakse graafi, mille igale servale on vastavusse seatud üks reaalarv (kaal) Kui graafi tipp v kuulub servale e, siis öeldakse, et tipp v ja serv e on intsidentsed Graafi tippe u ja v nimetatakse naabertippudeks, kui nad on servaga ühendatud Olgu G=(V,E) graaf tippude hulgaga V={v 1, ..., vn}. Graafi G naabrusmaatriks on n x n-maatriks A=(a ij), kus aij=1, kui graafis G on tipud vi ja vj servaga ühendatud, 0 vastasel juhul Graafi G'=(V',E'), mis on saadud graafist G=(V,E) teatava hulga tippude ja servade kustutamisel, nimetatakse graafi G alamgraafiks Graafi tipuga v intsidentsete servade arvu nimetatakse tipu v astmeks
annaabi.ee 
