Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsatega ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem, millele antakse mõõdud situatsiooni elementideni ja näidatakse suunad naaberpunktidele.Enne GPS ajastut kasutati polügonomeetriat ka riiklike põhivõrkude rajamisel, kus tema eelisteks triangulatsiooni ja trilateratsiooni ees oli üldjuhul vajadus tagada vaid kahe suuna nähtavus, hea kohaldatavus maastikuga ning märgi suhteliselt madal pealisehitis.Puuduseks oli mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.Pol võrreldes GPSiga eeliseks on odavam aparatuur, lihtsam kasutatavus kõrge või tiheda
Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsatega ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem, millele antakse mõõdud situatsiooni elementideni ja näidatakse suunad naaberpunktidele.Enne GPS ajastut kasutati polügonomeetriat ka riiklike põhivõrkude rajamisel, kus tema eelisteks triangulatsiooni ja trilateratsiooni ees oli üldjuhul vajadus tagada vaid kahe suuna nähtavus, hea kohaldatavus maastikuga ning märgi suhteliselt madal pealisehitis.Puuduseks oli mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.Pol võrreldes GPSiga eeliseks on odavam aparatuur, lihtsam kasutatavus kõrge
tsentrist. Abrissid vormistas arvutis AS K&H geodeesiabüroo arvutijoonestaja K. Rosenberg, kasutades CAD paketti MicroStation. Abrissil situatsiooni kujutamiseks kasutati väljavõtteid Tartu linna M 1:500 digitaalsest geodeetilisest alusplaanist. Asukohakirjelduse päisel on andmed punkti kohta: punkti number, tsentri number, märgi tüüp, sügavus või kõrgus maapinnast, asukoha sõnaline kirjeldus. Abrissil on näidatud suunad kindlustatud naaberpunktidele vastavalt võrgu skeemile. Ajutistest punktidest on asukohakirjeldus koostatud ainult nendele, millistelt toimus seinamärkide koordineerimine. Geodeetiliste punktide asukohakirjeldused on esitatud käesoleva aruande Köide III, IV ja V. Köide III on esitatud riigi geodeetilise tihendusvõrgu punktide, 1. järgu ja varem rajatud võrkudest kaasatud 2. järgu ning 3. järgu geodeetiliste punktide asukohakirjeldused. Köide IV on esitatud 2. järgu uute ja ajutiste geodeetiliste
20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning
20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’
20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound. Oluline on ära märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõtleme objekti(kõik nähtavad objektid, nii looduslikud kui tehis), mida tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise.
20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud geodeetilise mõõdistamisvõrgu punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +-5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhjasuund (N). Oluline on ära märkida ka punkti kindlustamise viis või tsentrimärgise tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele ka oma nime ja kuupäeva. Abrissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte- nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Tihti on
annaabi.ee 
