Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika. Lainepikkus: kahe samas faasis võnkuva naaberpunkti Polarisatsioon. Polaroid kristallne aine, mida valgus ei läbi, kui vaheline kaugus. Periood(T): aeg mis kulub valguslainel pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab tasanditel (ülesalla, vasakultparemale jne) Kasutamine LCD telerites, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Kiirus(v): kui pika tee mobla erkaan, tasukuarvuti ekraan
Valguslaine on ristlaine, mis koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast.Lainepikkus (ühik nm) näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Laine kiirus v (1 m/s) näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v = f = /T. c valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane,
Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t · Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi osuti.
tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus)
Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi.
Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. lambda (m) Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus.
Elektromagnetlained - vastused: 1. Elektromagnetlaine elektromagnetväli, mis levib lainetena. Koosnevad elektri- ja magnetlainest. Levivad piiramatult, sirgjooneliselt ja valguse kiirusega, koosnevad elektromagnetväljast, ruumis võib neid olla palju. Kasutamine: arstiteadus, raadioside, televisioon, radarid, telefoniside, internet jpm. 2. Lainepikkus - kahe punkti vaheline kaugus. Näitab kaugust valguslaine kahes samas võnkebaasis oleva naaberpunkti vahel. Sagedus - näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Periood - näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Intensiivsus - näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Amplituud - (elektromagnetlaine) maksimaalväärtus. 3. Valgus tuleb aatomist; elektronid koguvad energiat; tekib elektromagnetväli. Valguse levimine: peegeldumine, neeldumine või muutub mõneks teiseks energiaks. Tihedamas keskkonnas valguse levimine aeglustub. 4
NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS VÕNKUVAD OSAKESED MOODUSTAVAD KERAPINDU. VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL MÕISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST.
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi.
Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. . 6. Laineperiood T Aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks 7. Laine sagedus f Täisvõngete arv ajaühikus. 8. Laine kiirus v Näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. 9. Valguse intensiivsus I Valguslaine poolt kantav energiahulk läbi pinnaühiku. Igapäevases elus kasutatakse ka väljendeid valguse tugevus või heledus. 10. Mida nimetatakse difraktsiooniks?
Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine Situatsiooni ja reljeefi plaanile kandmine Horisontaalide konstrueerimine Plaani vormistamine Punktid kantakse plaanile ringmalli ja joonlaua abil. Reljeefipunktidele ja kontuuripunktidele kirjutatakse arvutatud kõrgus kõrvale cm - täpsusega. Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku
· Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) · Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine · Situatsiooni ja reljeefi plaanile kandmine · Horisontaalide konstrueerimine · Plaani vormistamine Punktid kantakse plaanile ringmalli ja joonlaua abil. Reljeefipunktidele ja kontuuripunktidele kirjutatakse arvutatud kõrgus kõrvale cm - täpsusega. Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku
· Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus f on laine sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. ©anmet.ptg 2007 1 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ . 6. Laineperiood T
· Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus f on laine sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. ©anmet.ptg 2007 1 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ . 6. Laineperiood T
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus.
· Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) · Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine · Situatsiooni ja reljeefi plaanile kandmine · Horisontaalide konstrueerimine · Plaani vormistamine Punktid kantakse plaanile ringmalli ja joonlaua abil. Reljeefipunktidele ja kontuuripunktidele kirjutatakse arvutatud kõrgus kõrvale cm - täpsusega. Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused Reljeefi kujutamisele esitatavad tingimused Esimesest pilgust peaks saama ettekujutuse reljeefi üldisest iseloomust- kas maastik on tasane, künklik või seljakute ja orgudega
Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine Situatsiooni ja reljeefi plaanile kandmine Horisontaalide konstrueerimine Plaani vormistamine Punktid kantakse plaanile ringmalli ja joonlaua abil. Reljeefipunktidele ja kontuuripunktidele kirjutatakse arvutatud kõrgus kõrvale cm - täpsusega. Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 44. Nivelleerimise liigid Geomeetriline nivelleerimine; Trigonomeetriline nivelleerimine; Baromeetriline nivelleerimine; Hüdrostaadiline nivelleerimine; GPS- niveleerimine. 45. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast.
7. Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali? 8. Mis on lainefront? Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus
elimineerimiseks 58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li). · Kuna käik algab ja lõpeb erinevatel reeperitel, siis hteor = HRpB HRpA.
Plaani koostamine: koordinaatide võrgu konstrueerimine; ruudustiku plaanile kandmine; situatsiooni plaanile kandmine; kõrguspunktide plaanile kandmine; horisontaalide konstrueerimine; plaani vormistamine. Ruudustik kantakse plaanile abrissi järgi ja seejärel kõigi punktide asukohad märgitakse plaanile ja juurde kirjutatakse maapinna kõrgused meetrites, kui sentimeetri täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Magistraalide meetod. Kasutatakse siis kui ruutude võrgu rajamine on võimatu (täiskasvanud maastikul, jõgede nivelleerimisel). Mõõdistamise aluseks võetakse mingi teadaolev joon, näiteks teodoliitkäigu külg, jõgede nivelleerimisel on teodoliitkäik rajatud piki jõe kallast, karjääride puhul ümber karjääri
) Praegustel laiatarbetoodetel on see enamasti 0,21 ja 0,28 mm vahel ning arusaadavalt on väiksemad väärtused siin paremad. Punktide suurem vahekaugus tähendab "karvasemat", halvemini fokuseeritud kujutist. Väiksema punktidevahelise kaugusega monitorid näitavad teravamat ja selgemat pilti. Otsene võrdlus pole siiski kuigi lihtne, sest eri kineskoobitüüpide puhul mõeldakse punktisammu all eri asju. Triaadmaskil tähendab punktisamm enamasti diagonaaldistantsi kahe samavärvilise naaberpunkti tsentrite vahel (vt joonis). Asja teeb keeruliseks see, et mõni firma võib avaldada ka punktiservade vahelise kauguse, see on punktisammust umbes 0,1 mm võrra väiksem. Ribamaski puhul avaldatakse punktisammu asemel ribasamm, see on ekvivalentne ribadevahelise kaugusega ning sarnane punktmaski rõhtsammuga. Et asju veelgi segasemaks ajada, avaldatakse rõhtsammu kohati ka punktmaski kohta. Ja kõige tipuks pole mõne firma monitoridel
annaabi.ee 
