Valguse difraktsioon
panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani
punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud
ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust
nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre
normaali vahel. Sõltuvalt sellest, kas antud punkti jõudmiseks on naaberpiludest lähtuvate
valguslainete käiguvahe paarisarv poollainepikkuseid või paaritu arv poollainepikkuseid,
tekkib antud punktis kas valgustatuse minimum või maksimum. Maksimumi tingimuse võib
kirjutada järgmiselt dsin=k , kus k on täisarv ja minimumi tingimuse dsin=(2n-1)2 , kus
n on täisarv.
Spektrid.
17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida
vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama
annaabi.ee 
