· Naaberpaarid/naabruspaarid: kahe vooru järjendid, milles voorudevaheline side on eriti tugev ja konventsionaliseerunud Naaberpaaride 5 omadust: · NP on kahest voorust moodustuv tegevusüksus, milles need voorud/aktid on ideaaljuhul kõrvuti, · on eri kõnelejate esitatud, · on jagatavad esiliikmeks ja järelliikmeks, milles teatud tüüpi esiliige nõuab kindlat tüüpi järelliiget. Selle puudumine või teise naaberpaari järelliikme kasutus on tajutav veana Eelistusjärjestus: · naaberpaari järelliige võib olla valitud kahest vastandlikust võimalusest: nt palve - nõustumine või keeldumine · Osa valikuid on eelistatavad, osa mitte. Nt kutse vastuvõtt, palve täitmine eelistatud. · mitte-eelistatud valikuid üritatakse vältida · eelistatud valikud esitatakse keeleliselt süstemaatiliselt teistmoodi kui mitte-eelistatud valikud.
Järelikult hoiavad naaberaatomeid koos valentselektronide paarid ja iga aatom saab sideme luua nii mitme naaberaatomiga, kui mitme valentne on pooljuht. Kuna valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht auk hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi. Seega on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides vabad elektronid ja augud. Tavatemperatuuril on nende arv väike, kuid temperatuuri (soojusliikumise intensiivistudes) kasvab nende arv. Järelikult temperatuuri tõustes pooljuhtide eritakistus väheneb. 45. Üldistatud Ohmi seadus Ohmi seadus üldkujul. Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva
elektronkatetega, väikesed ringid miinustega valentselektrone, mis tiirlevad korraga kahe naaberaatomi ümber. Kuna selliselt paiknevad valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht – auk – hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi. Seega on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides vabad elektronid ja augud. Tavatemperatuuril on nende arv väike, kuid temperatuuri (soojusliikumise intensiivistudes) kasvab nende arv. Järelikult temperatuuri tõustes pooljuhtide eritakistus väheneb. Täpsem analüüs näitab, et eritakistus väheneb pooljuhi temperatuuri tõustes eksponentsiaalselt.
annaabi.ee 
