Eesti murrete erijooned
des-vormi tunnus -s (harjutas `harjutades', riäkis `rääkides').
Läänemurre
Läänemurre on väga hajuva tuumaga murre. Väga vähesed läänemurde jooned on ainult
sellele murdele omased. Tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele
läänemurdes võib liituda mõni omapärane nüanss. Lisaks on läänemurdes vähe kogu
murdealale ühiseid erijooni, need on võrdlemisi kitsa levikuga ja suhteliselt hilised. Ka
läänemurde piirid naabermurretega on väga hajuvad ja murdele on iseloomulik paljude
siirdealade olemasolu.
http://clients.andromedia.ee/eki/sut_install.exe
Mulgi murre
Halliste, Paistu, Karksi, Tarvastu, Helme. Mõlema peamurde jooned. Lõunaeesti murdepõhi.
Häälduslikud erijooned
· Vokaalide reduktsioon alates 3.silbist: a,ä>e, nt tullive '(nad) tulid', värbeldeme
'õmblema'
· Trv, Pst järgsilpides e > a, nt obeza 'hobused'