Kõige puhtamal kujul avaldub poorsetes materjalides. Gaasidel on üsna halb soojusjuhtivus. Toimub molekulide kineetilise energia ühtlustumine. Mida suurem on soojus, seda parem on soojusjuhtivus. Soojusisolatsioon on keskkond, mille soojusjuhtivus on üsna väike. Gaasis liikuvale kehale mõjub alati takistusjõud, mis sõltub keha kiirusest ja kujust. Kehaga põrkuvad gaasi molekulid hakkavad liikuma kehaga samas suunas, põrgates naabermolekulidele ning andes neile edasi mingi osa oma suunatud liikumise impulsist jne... Selle tulemusena väheneb ka liikuva keha enda impulss. Mida kõrgem on gaasi temperatuur, seda suurem on sisehõõre. Aerodünaamikaks nimetatakse teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Ta on raskesti kokkusurutav, kuid sellega saab täita mistahes kujuga anumaid. Tiheduse poolest meenutavad pigem tahkiseid, sõltub ainest. Üheks
2 Heli on meie interpretatsioon nende lainete sagedusest (mitu lainet sekundis), amplituudist ja kestusest. Helilainete levimiskiirus õhus on u 300 m/s ja inimene kuuleb helisid 20Hz kuni 20 kHz. Heli tekitavad keskkonnas võnkuma pandud kehad, mis panevad võnkuma nende vahetus ümbruses olevad õhumolekulid, millelt võnkumine kandub naabermolekulidele jne. Helisagedus- võnkumise kiirus. Kiiremal võnkumisel tekib kõrgem heli ja aeglasemal ehk väiksemal sagedusel madalam heli. Helirõhk, mida heli avaldab pinnaühiku kohta, tihedamad piirkonnad e laineharjad põhjustavad suurema rõhu. Mõõtühik on Pa (N/m2). HELIRÕHU TASET väljendatakse detsibellides(dB), mille saamiseks võrreldakse mõõdetud helirõhku Px kokkuleppelise helirõhuga P0. Kokkuleppeline rõhutase on kuulmislävi 1000 Hz sageduse korral
ühendite identifitseerimisel, segude analüüsil ja reaktsioonide kineetika uurimisel. Energia absorbeerumisega kaasneb süsteemi (molekuli, aatomi) üleminek energeetilisest miinimumolekust normaalolekust (ground state) kõrgema energiaga ergastatud olekusse (excited state). Viimane on lühiajaline ja üsna pea vabastab süsteem energia, pöördudes 38 madalamale energianivoole tagasi. Energia vabaneb kas soojusena, mis kandub naabermolekulidele, või valgussähvatusena (fluorestsentsina). Kui emiteeruv energia on piisavalt suur, võib aset leida keemilise sideme katkemine või elektroni lahkumine ja iooni tekkimine. Molekulid neelavad energiat valikuliselt neelduvad need valguskvandid, mille energia võrdub normaal- ja ergastatud oleku orbitaalide energiate vahega
annaabi.ee 
