Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
Moreentasandikud on kujunenud vana reljeefi
tasandikulistel kohtadel, mille pind on enamasti lainjas ning suhtelised kõrgused ulatuvad harva üle 10
m. Jääsulamisveed on tasandikesse uuristanud orgusid.
Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nimetatakse otsamoreenideks.
Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele
küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele
ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm.
Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää
sulamisvee setteist (põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest). On vallikujuline pinnavorm,
mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on
järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite
pikkusi ahelikke.
annaabi.ee 
