Aristotelese ettekujutuse kohaselt inimesed kogunevad loomulikult/looduslikult ühendusteks; inimene pole mitte lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses. Nüüdne linn on eelkõige turg, kaubanduskeskus, kus pakutakse ja ostetakse. Polise elanikud loomulikult ostsid ja müüsid ka, kuid globaalset turgu ei olnud. Kui naaberlinnaga 50 kilomeetri kaugusel kaupu vahetatigi, siis linna valitsejaskond ja filosoofid vaatasid sellele tegevusele põlastusega ega kujutanud turgu ette arengufaktorina, nagu turg end ajaloo käigus on tõestanud. Meie võime mõistuslikult arutleda õiglusest ja ebaõiglusest teeb meid poliitiliseks loomaks. Uusimal ajal vaadatakse seda asja vastupidi meie, inimeste, poliitiliseks loomaks olemine on mõistusliku arutamise võime aluseks.
Aristoteles (384/3322) Aristotelese ettekujutuse kohaselt inimesed kogunevad loomulikult/looduslikult ühendusteks; inimene pole mitte lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses. Nüüdne linn on eelkõige turg, kaubanduskeskus, kus pakutakse ja ostetakse. Polise elanikud loomulikult ostsid ja müüsid ka, kuid globaalset turgu ei olnud. Kui naaberlinnaga 50 kilomeetri kaugusel kaupu vahetatigi, siis linna valitsejaskond ja filosoofid vaatasid sellele tegevusele põlastusega ega kujutanud turgu ette arengufaktorina, nagu turg end ajaloo käigus on tõestanud. Meie võime mõistuslikult arutleda õiglusest ja ebaõiglusest teeb meid poliitiliseks loomaks. Uusimal ajal vaadatakse seda asja vastupidi meie, inimeste, poliitiliseks loomaks olemine on mõistusliku arutamise võime aluseks.
juhtiv linn oli Tuscunum. Aastal 496eKr toimus oluline lahing Roomlaste ja latiini linnade vahel. See lahing pärimuse järgi toimus Regilluse järve ääres, latiinid said selles lahingus lüüa. Roomlased aga jätkuvalt vajasid tuge etruskite vastu ja tegid ettepaneku sõlmida liit etruskide vastu. Liit sõlmiti 493eKr ja kõik linnad olid leppejärgi võrdsed kuid juhtis sõda Rooma. Kõigetõsisemad kokkupõrked sel perioodil olid Roomal ühe oma naaberlinnaga Veji'ga, aastal 396eKr suudeti see linn vallutada, elanikud muudeti orjadeks, maa riigiomandiks. Sellest maast said ühe osa plebeid kelle majanduslik olukord seejärel paranes. Mõne ajapärast aga leidis aset Roomlaste jaoks katastroof gallide sissetung. See oli periood kui Euroopas toimusid mitmed keltide ränded, gallid olid samuti keldid. Umbes 500eKr tungisid keldid Gallia alale (tänapäeva Prantsusmaa, Belgia ja osa Sveitsi alad). Gallia alalt üks keltide rühm tungis
annaabi.ee 
