lülide või inimese poolt liigutavate väliste kehade kineetiliseks energiaks ja/või soojuseks Liikumisaparaadi biomehaanilised mudelid · Biomehaanikas kasutatakse inimese liikumisaparaadi tegevuse iseloomustamiseks mitmesuguseid mehaanilisi mudeleid, mis käsitlevad keha kui liikuvat lülide (segmentide) süsteemi. · Lüli (segmendi) moodustab kehaosa, mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel · Igal lülil on pikkus ja mass Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust): · Pea koos kaelaga (6,9%) · Kere (ülaosa (16%), keskosa (16,3%), alaosa (11,2%)) · Õlavars (2,7%) · Küünarvars (1,6%) · Labakäsi (0,6%) · Reis (14,2%) · Säär (4,3%) · Labajalg (1,4%) Massi jagunemine inimkehas
piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada! Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast kannatanu oksendab. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole. Luumurd (sümptomid) valu turse jäset on raske liigutada jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus Lahas Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese. Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu. Liigesevigastused Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. (2) Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend
valu, jäse on deformeerunud, murru rindkere-, lülisamba- ja kõhuvigas- kohal on verevalum või haav. Jäset ei tused koos jäsemeluude murdudega. saa liigutada. Liiklusõnnetuste, kõr- Esmaabiks tuleb vigastatud jäse fik- gelt kukkumise, füüsilise vägivalla jms seerida traumajärgses seisus või lahas- korral võib kannatanul olla liittrauma, tada. Lahastama peab jäseme luumur- st kahe või enama kehapiirkonna või ru tingimata üle kahe naaberliigese. 146 esmaabi Joonis 9.10. Käsivarremurru lahastamine Joonis 9.11. Vigastatud jäseme fikseerimine Lülisambamurrule viitavad valu ja de- lalahasega ning kaitstakse kannatanut formatsioonid lülisamba piirkonnas. alajahtumise eest (kannatanu kaetak- Seljaaju vigastusele viitavad tundehäi- se termotekiga). Ilma äärmise vajadu-
sulgeda verejooks ja imada endasse verd. Haava käte vaid vahendeid (keppe, lauatükke jne.), mis eelnevalt kae- koos polstriga seotakse kinni sidemega. Immitseb veri side- takse riide, vati, heina vm. sellisega. Lahas tuleb asetada mest läbi, siis ei tule sidet mitte ara võtta, vaid katta see jäseme kahele küljele nii, et see ulatuks luumurrust mõle- uue polstri ja sidemega. male poole üle kummagi naaberliigese (joon. 184, c). Lõikehaavade korral tuleb sidumisel jälgida, et haava Käe lahastamiseks (nii küünarvarre- kui õlaluu murdude ääred oleksid ühtlaselt kokku surutud. puhul) on sobivam see asetada nurklahasesse, mida võib Tuiks oone vigast use kor ral ( haa vas t purs kab hõlpsasti valmistada näit. papist. Pärast lahastamist tuleb
annaabi.ee 
