naabrusõigused. Tegemist on kitsendustega, mis ei kaitse kummagi kinnisasja omaniku huve, vaid pigem on tegemist seadusliku kompromissiga. Ükski maaomanik ei või suhtuda enda kinnisasja selliselt nagu oleks antud maatükk ainuke maailmas ning lõhata sellel näiteks tuumapommi. Naabrusõigustes sisalduvaid norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.12 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal naaberkinnistule kahju tekitavat ehitamist või süvendamist ning keelavad kahjulike mõjutuste suunamist naaberkinnistule, nagu näiteks gaas, tahm jms. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas ei saa keelata isikul oma kinnisasjal kahjulike mõjutuste levimist. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi kahjustavad.13 2.3
Naabrusõigustes sisalduvaid norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku 13 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 238-242 lk. 14 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 172 lk. 9 kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.13 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal ehitamist või süvendamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Samuti keelavad kahjulike mõjutuste nagu näiteks gaas, tahm jms tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas on kinnistu omanikul kohustus lubada naaber kinnisasjal mõjutuste levikut oma kinnisasjal. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi 15 kahjustavad
Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel, vajalik leping peab olema notariaalselt tõestatud. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides)
Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras, kusjuures kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Kitsendused: · Ehitamine ja süvendamine on piiratud, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule · Avaliku tee kasutamist ei tohi piirata · Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. · Metsa ja veekogude kasutamine 33 Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides.
Avariiline tehnohooldus: tööd, mille tegemise eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. -Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus ning tõkestatakse avarii/rikke edasisine toime võimalikult minimaalse kaasmõjuga kinnisvara ülejäänud kasutajatele (ja/või naaberkinnistule) ning avarii toimega kaasneda võiv kahjude edasisine tekkimine ehitise muudele tarinditele, süsteemidele (paigaldistele) ja igasugusele varale ja oht inimeleule. -Avariijärgne tehnohooldus: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus selgitatakse välja avarii toimumise tegelik põhjus ning taastatakse tarindi või süsteemi (paigaldise) vähemalt avariieelne olukord ja ettenähtud normaalne töö koos avarii ning selle
Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Kallasraja kohta ei kehti võõral kinnisasjal viibimise reeglid.
annaabi.ee 
