Saamid
Näiteks Norras loetakse
saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud
koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega
tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool
saamidest just Norras.
Keel:
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome
keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need
jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku
arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel
on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam
kummagi kõnelejatele mitte.
1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud
põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri
ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide
omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis
saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome,
annaabi.ee 
