rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9
sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia
sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia
sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat- aluskeel. Adstraat- emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia
annaabi.ee 
