NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis naaberesemete peegeldus. Teoste valguse edasiandmine oli intensiivne, aga figuurid ja esemed kummaliselt tardunud. HENRI de TOULOUSE-LAUTREC (Naiskloun La Goulue ,,Moulin Rouge'is") kasvas kääbuseks lapsepõlve luumurru tõttu. Sukeldus Montmarte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril, säilitas ta aristokraatliku vabadusetunde ja üleoleku. Ta jälgis ümbritsevat. Loomingut mõjutasid impressionistid (Edgar Degas), art nouveau, jaapani värvilised puulõiked ja Paul Gauguin
RAHVUSROMANTIS: rahva ja ajaloo tegelased kangelastena ja rahvuslike sümbolitena, Norra, Soome, väljendab kollektiivseid ideaale, maalid dekoratiivsed ja rasketes sügisvärvides Kristjan Raud (Kalevipoeg põrgu väravas) Odilon Redon (nuttev ämblik) POSTIMPRESSIONISM KAKS 19.sai lõpp (ees pool järj) Prantsusmaa, sajandivahetuse kunst, lahkhelid impressionistide ja postimpressionistide vahel, G.seurati maalitehnika: punktid (omavärvus), täpid(jäljendasid päiksevalgust),naaberesemete peegeldused ja täiendvalgused, „pühapäeva pärastlõuna grandejati saarel“ „antibesi sada(täpid)“ Henri De Doulouse: üksikasjade täpne jälgimine juugendliku üldistusega, väljendab inimeste ühiskondlikku kuuluvust „suudlus voodis“ NAABID ABSTRAKTSIONISM 1910 värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest