suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme vesniksidemega - seda printsiipi nim komplementaarsuseks, mis võimaldab: teades ühte ahelat koostada teise, ja teades ühe nukleotiidi hulka võib leida ka teiste nukleotiidide hulgad, nt DNAs on 30% adeniini A - tümiini on ka 30%, G-d on 20% ja C-d on 20% ; sekundaarstruktuuris naaberahelate keemiliste sidemete suund on vastupidine - nim antiparalleelsuseks c) kolmandat järku struktuur - DNA molekuli seostumine valkudega, seos põhineb ioonsetel sidemetel, kus DNAl on negatiivne laeng, aga histoonvalkudel on positiivne laeng. DNA seostumine valkudega võimaldab 1) kaitset lagundavate faktorite eest - kõige ohtlikum on DNAle kiirgus 260-280 nm, mis tuleb vananenud solaariumitest ja päikeselt. 2) DNA seostumine valkudega võimaldab mõõtmeid vähendada, kokku
hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tervikheeliksi polaarsus Amfipaatse polüpeptiidi ühendus polaarse või mitte polaarse keskkonnaga (Zilmer… joon.11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline ülitihe kokkupakkimine, tagab valgu biofunktsiooni Kerajas-ellipsoidne (gloobul, globulaarsed valgud, enamus valke, kõik ensüümid) Niitjas (fibrill, fibrillaarsed valgud – kolageen, lihasvalgud) Baasinfo kokkupakkimiseks – primaarstruktuuris
annaabi.ee 
