- N tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm  passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm  troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm  kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm  niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm  kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm  kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm  arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

1

Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus,varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest). Ärge istutage ühte potti erinevaid liike – tugevam tõrjub nõrgema välja.

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Neljas kiht on termosfäär. Viies on eksosfäär, kus õhk m puudub.Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu massist ja ruumalast: ρ = , Ideaalse gaasi V seadusest on näha, et õhu temperatuuri kasvades (konstantse rõhu juures) kasvab ka õhu ruumala. Kui õhu ruumala kasvab, siis tema tihedus väheneb (õhu mass jääb ju samaks!), õhk muutub “ujuvaks” ja hakkab ülespoole kerkima.

Hüdrometeoroloogia

0

Neeldunud katioonidest on tavaliselt mullas Ca, Mg, K, Na, NH4 ja H. Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus.

Mullateaduse alused

1

Nastik on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Nastik, 2011)

Pärandkoosluste loomastik

0

Nõmmik – koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. • A. Lillemaa – muldade kaardistamine • O. Hallik – muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija • A. Piho – agrokeemia • R. Kask – muldade viljakus ja kasutussobivus • L. Reintam – muldade areng, kujunemine

Mullateaduse üldosa

0

Nõmmrabad on tekkinud sademetevetest küllastunud liivale v savile ja pole kunagi läbinud madalsoo arenguastet, turbakiht õhuke . siirderaba on läbinud nii madalsoo kyui siirdesoo arenguastme ja asub kõrgraba servas, kuid võib mood iseseisvaid rabaosi.

SOOTEADUS

0

Näivleetumine - rohkem)Mikroelemendid:Cu,B,Mn,Mo,Co(neid lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul on väikestes kogustes) Mineraalväetis-tuleb heleda leetunud horisondile sarnase kasut.vastavalt konkreetse mulla väljauhtehorisondi tekkimine.

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

1

Nitraatühendid on mõlemad taimedele toiduks.

Mullateadus

1

Nitraatioon on ioon,m mida ei neela muld.

Mullateadus

0

Nomenklatuuri aluseks on kaardileht mõõtkavaga 1:1 000 000, mis on omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti.

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

0

Norg – orgaanline lämmastik Ioonilisel kujul N Puhtal kujul N NH4 NH4 – N NO2 NO2 – N NO3 NO3 – N Püld = Pinorg + Porg Teisendamine: NH4 – N või NH4 mg N/l = 0.78 NH4+ NO2 – N = 0.29 NO2- NO3 – N = 0.23 NO3-

Hüdroloogia materjalid

0

Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) –aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%)

Eksami materialid

0

Numbriliselt väljendatuna on see vähemal 300 MPa (megapaskal) ja 200 °C. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on nt. kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Nest on large mounds ● Monogamous, reuse the same nest each year ● Food commonly includes agricultural crop plant – oilseed rape, wheat ● Feeding flocks in the winter may cause significant crop

Tundra swans

0

Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Näivleetunud mullad - LP Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga.

Mullakaart

0

Nummerdatud 0 - st (Greenwichi v ehk 0-meridiaan ; vastav aeg GMT ehk UTC) kuni 24-ni. Igas ajavööndis kehtib teda keskelt läbiva meridiaani aeg, s.t. sellest joonest 7,5° ida- ja lääne poole on see

AEG JA AJASÜSTEEMID. VAATLUSAJAD

0

Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada.

Puisniitude loomastik

0

Nimbocumulus - Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda.

Maateadus

0

Nta alal on kehtestatud rangemad piirangud ka veel kaitsmata põhjaveega aladel ning karstilehtreid ja allikaid ümbritsevatele piirangualadele, mille laius on 10 meetrit lehtri ja allika servast.

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla

0

Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega.

Kodukoha muld (referaat mullast)

0

Nomenklatuur on 5442. Punkti B ristkoordinaadid (TM Baltic'93, TM-B, so Eesti baaskaardi koordinaatsüsteem) on X ja Y. Sellele koordinaatsüsteemile tugineb ühtne Balti kaardisüsteem.

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

0

Niiske liiv - osaliselt küllastunud poorid kruus/veeristik ülemise pinnakihi gravitatsiooniline allavajumine (veega küllastunud, murenenud) märg liiv poorid veega küllastunud

Põhjavesi

0

Nekk – vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Näivleetumine - pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett.

Mullateaduse eksam

0

Nitrifikatsioon – nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed organismid hapendavad ammoniaagi lämmastikhappeks, kasutades vabanevat energiat oma elutegevuseks.

Mullateaduse üldosa

0

Nekk – kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha)

Maateaduste kordamisküsimused

0

Närbumispunkti niiskus – Wnärb – selline suurendamine – sügavkobestamine läbilaskvus võidakse määrata otseselt või Turba puhul on see 6 korda.

Mullateaduse teine töö

0

Nõrud – stalaktiit, stalagmiit Aragoniit Prismalised, Valge, värvitu Klaasi L puudub K 3,5-4 BK – pärlites Ca(CO3) mõeljad krist.

Kivimid ja mineraalid

0

Neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi.

Mullateaduse eksam

0

Nõrguv gravitatsioonivesi – mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole.

Mullateaduse eksam

0

Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda.

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Neid riske on võimalik minimeerida optimaalse agrotehnika, väetamise, taimekaitse ning sobiva kasvukoha ja sordi valiku abil.

Mulla eksam

0

Niiskuse defitsiit e. vajak õhus on antud temperatuuri juures maximaalselt võimaliku veeauru rõhu ja tegeliku veeauru rõhu vahe.

Meteoroloogia konspekt

0

Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat ookeanide ja merede veepinda, mis mõtteliselt on laiendatud maismaa alla.

Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine

0

Niiskusest lagunemiskeskkonnas – niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs.

Mullateaduse üldosa

0

Näivleetunud gleimuld – LPG. Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil.

Mullateaduse eksam

0

Nh4no3 - ammooniumsalpeeter Fosfor • Arenguelement • Osaleb ainevahetuses;õitsemisel, valmimisel

VÄETAMISÕPETUS

0

Nests – composed of moss, dead leaves, grasses; built in late May (diameter 122 to 183

Tundra swans

0

Ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas.

Pärandkoosluste loomastik

0

Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.

Mullateaduse üldosa

0

Nišš - poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas.

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

0

Neid muldi on vaja lubjata, väetada ja kuivendada, kõlbavad heal juhul rohumaaks.

Mullateadus

0

Nomineerimata teorent - talupojad sattusid täielikku majanduslikku sõltuvusse mõisnikust

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust

0

Nivaalne kliima – iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Nekki nimetatakse diatreemiks) • Daik- magmakivimist täitunud lõhe.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Nõudlus on suurenemas, kuid ka inimeste tarbimisvajadus on ka suurenemas.

Mullateaduse loengud

0

Nõlval on α negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul.

Bishofi ja morgensterni meetod

0

Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale

Kiirgusbilanss

0

Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised.

Bishofi ja morgensterni meetod

0

Nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel.

Bishofi ja morgensterni meetod

0

Nimbocumulus - Kihtrünkpilved – äikesevimade ajal esinevad

Maateaduse eksamiküsimused

0

Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide.

Mullateaduse üldosa

0

Nh4 - ammooniumlämmastik NO3- nitraatlämmastik

VÄETAMISÕPETUS

0

Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef.

Mullateaduste kokkuvõte

0

Näivleetumine – Elg – paistab nagu oleks leetunud.

Mullateaduse kospekt

0

Nitriidimürgitus on tavaline asi uute veesilmade puhul.

Veesilmade aastaringne hooldus

0

Nh4no3 on hinnatud hästi lahustuv väetis.

Mullateadus

0

Näivleetumine - Elg - paistab nagu oleks leetunud.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Naksurid on tugeva kehaga sihvakad mardikad.

Puisniitude loomastik

0

Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast.

METSAMULLATEADUS

0

Nh4no3 – kõige parem lämmastikväetis

Mullateaduse alused

0

Nõmmik – Eesti esimene mullastikukaart

Maastikuteaduste kordamine

0

No3 - . 32. Mulla neelamismahutavus.

Mulla kordamine

0

Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Nimetatud biokütusest on lähetatud Eestist välja.

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

0

Ninorg – anorgaaniline lämmastik

Hüdroloogia materjalid

0

Normaalsügavus - ühtlase voolu sügavus.

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

0

Nõmmerohumaid on kasutatud karjamaadena.

Pärandkoosluste eksamiks

-2

Nihkepinged – tekib külgpaine või nihkemurrang.

Maateadus alused

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti