- N tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Nimisisendtakistusteks on kõlaritel 4 Ω ja 8 Ω ning kuularitel 16 Ω. Kuularite takistused võivad olla ka 8, 100, 200, 300, 600, 1000, 2000 ja 4000 Ω. Võimendi kuulari takistus peab olema 120 Ω +/- 20% ja võimsus selles väljundis vähemalt 0,1W ehk 100mW. Kui võimendi väljundvõimsus on alla 10W, siis kuulari väljundi takistust ei normita.

Võimendi projekt

0

Nimiar - rcļnreteļe. st-tltretrrat parameetriga (B00-5) Mootori nimivoolu r'ääftust, s t Ļ's ltt> 0'3 It' (/'' o'1 rrirl-rivļoļust väiksenrat võiteiseļtpoott tite:õ %.r.,,unār,rri tnuundttri nirrrivool)' mįir'a saab vähendada kandevsageduse poott tekit1:uu1t elektronragnetilist suttrenenrisel Sagedusnruunduri Mõrrikord.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit vaadelda kui regulaatorit, mis reguleerib toiteallika energia andmist tarbijale kooskõlas sisendsignaali muutustega.

Elektroonika alused

1

Nimivõimsus on suurim võimsus, millele vastavat soojust on takisti võimeline hajutama ilma lubamatu ülekuumenemiseta.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Neljas element on täht, mis osutab mingile versioonile põhitüübist erineva parameetri või korpuse osas (see element võib ka puududa). Näiteks BF321S on kõrgsageduslik ränitransistor, järjekorranumbriga 321 ja versioon S. Täpsemad tehnilised andmed selguvad alati tootekataloogist või andmelehelt.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

1

Nimivõimsus pn - on suurim võimsus millele vastavat soojust voltides takisti võimaline kestvalt hajutama.

Elektroonika komponendid

0

Normaal - ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente, mis normeerivad mõõtepiirkonna(d), mõõtediapasooni, tundlikkuse, normaaltingimused, töötingimused, hoiutingimused, mõõtevea jne. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead.

Elektrimõõtmiste konspekt

-1

Nimipinge – pinge, mille seade on ette nähtud täätama ja mis väljaendatakse tavaliselt efektiivväärtusega Pingestatud osa –normaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht Pingealdis juhtiv osa – puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral Kõrvaline juhtiv osa- elektripaigaldisse mittekuuluv osa, mis võib elektrilist , enamasti maa potensiaali edasi kanda (ehitiste matallrindid, juhtivad torustikud, põrandad,

Elektrivarustus

0

Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Neeluvool on nullväärtusega tüürpingel nii n-juhtivusega kui p- (isejuhtiv) MOSFET juhtivusega transistori korral mõõdukas ning transistor võib töötada (MOP-väljatransistor) ka ilma paisule lätte suhtes täiendavat pinget andmata.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Neutraalsoone tunnusvärv on helesinine. Faaside tähistamiseks kasutatakse musta, halli ja pruuni tunnusvärvi. Muud sooned peavad olema identifitseeritavad, kusjuures nende tähistamiseks ei tohi IEC reeglite järgi kasutada kolla-rohelist ega sinist

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Neeluvool on nullväärtusega Neeluvool on nullväärtusega (väljatransistor) tüürpingel väga suur ning seetõttu tüürpingel väga suur ning on vaja tööpunkti nihutada seetõttu on vaja tööpunkti sulgerežiimi suunas.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Nimetatakse amplituudi - sageduskarakteristikuks (joon.1.7). Faasimuutused kajastuvad faasi–sageduskarakteristikul(joon.1.8). Inimkõrv ei taju faasimoonutusi ja seepärast ei ole helivõimendite puhul faasimoonutused olulised.

Rakenduselektroonika

0

Nihke pinge – all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on 0-d. parameetrina antakse nihke pinge sisendi suhtes ja ta on kujuldetav sisendpinge, mille toimel väljund pinge nihe muutub nulliks.

Rakenduselekroonika

0

Nimitakistus – Rn ja lubatud hälve ΔR ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05%

Elektroonika komponendid

0

Nivoo 0 - st erineval U S R U V tasemel, tuleb kasutada lisapingeallikat ja dioodi * ü le m is e 0 - n iv o o f ik s a a t o r lülitamise pol.-st vastavalt C fikseerimisnivoo pol.-le ja U v ä lj suurusele.

Skeemitehnika konspekt

0

Niklil on suur takistuse temperatuuritegur α = 0,0064, alates temperatuurist +370 °C toimuvad niklis struktuursed muutused, mistõttu taksituse temperatuurisõltuvus on oluliselt mittelineaarne.

Automaatika andurid

0

Nimetusest tulenevalt on tema väljundpinge faasis sisendpingega ja võimendustegur on määratud tagasiside ahela parameetritega, milline toimib inverteerivasse sisendisse , tekitades negatiivse tagasiside.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Nimimahtuvused on standard ridade E192(±0,5%), E96(±1%), E48(±2%), E24(±5%), E12(±10%), E6(±20%) 2) Nimipinge Un on suurim alalispinge millega kondensaator võib kestvalt töötada.

Elektroonika komponendid

0

Npn - struktuur) ning kahest nendevahelisest pn-siirdest. Ühe pn-siirde (näit emittersiirde) voolu muutumine põhjustab teise siirde (kollektorsiirde) takistuse muutumise.

Spikker elektroonika eksamiks

0

Nihke pinge - Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge sagedus- kuni 3 MHz b) Nihkepinge-kuni 10mmV c)Toitepinge- kuni 20V. 1)Täppis erinevust 0st kui sisend pinged on nullid.

Rakendus elektroonika(1)spikk

0

N pooljuhti on tekkinud suur hulk vabu elektrone ja vool seal tekib elektronide liikumise tulemusel. P on tekitanud hulk auke ja seal tekkiv vool põhjustab aukude liikumist.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Niisukused on tavaliselt korterelamute trepikoja välisusksed, kus kasutatakse üha rohkem mehhaaniliste võtmete asemel elektroonilist võtmetabletti või distants kaarti.

Elektromagnetid

0

Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 – 200/400 V +/- 20% 3. Selline stabilisaator tagab väljundpinge stabiilse oleku sisendpinge (toitepinge) ja koormusvoolu muutumise korral.

Elektroonika alused Konspekt

0

Nimetuse lühend on pärit inglise keelest - Gate Turn Off. Kirianduses võib kohata ka teist, samuti inglise keelest pärinevat lühendit - SCS s.o Silicon ControlledSwitch.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Neljas element on täht, mis määrab versiooni. Näiteks 2SA522 on madalsageduslik P-N-P transistor, registreerimisnumbriga 522, versiooni ei ole. Vene süsteem.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Normaal - ja töötingimused ................................................................................................ 29 7.2. Täpsusklass.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest ning praktikas võetakse dioodi tööpingeks mitte enam kui 60 ... 70 % läbilöögipingest.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Normaaljaotuse eeldusel on usaldusnivoo p = 90 % korral kattetegur k = 1,65. p = 95 % korral on kattetegur k = 1,96 ja usaldusnivoo p = 99 % korral k = 2,58.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Neljas element on täht, mis iseloomustab ekraani omadusi (I valge, U - kolmevärviline mosaiik). Näitena: 43 K2 . ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.79

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Na aur – erekollane, Xe, Ar, He – pruunikas punane). Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 –

Elektroonika kordamisküsimused

0

Nimetatud rc - ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus.

Rakenduselekroonika

0

Npn - struktuuriga transistore, kuna neis on laengukandjatena peaosa elektronidel, millede liikuvus on suurem kui aukude liikuvus.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastassuunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist.

Elektriajamite juhtimine kodune töö 1 variant 7

0

Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Neelu vool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Neeluvool on suurim, kui paisupinge on null ja see väheneb paisule antava negatiivse pinge suurenedes kuni transistori sulgumiseni.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nimetatakse spi - d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist.

AVR mikroprotsessor

0

Neljas element on kahekohaline number, mis on seadise registreerimisnumbriks, kuid stabilitronidel väljendab ta stabiliseerimispinget.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on seetõttu suure takistusega, emitter-siire on päripingestatud ja väikese takistusega.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Nerrdeks ftlnktsioorrideks on eelnevalt sätestatav rnaksiirraalvoolupiirarrg, siserid- või välļunclfaasi katkestus, tįiristor'i lLihis.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Npnpn - (või pnpnp-) struktuur, kusjuures keskmised kihid p1, n2, p2 (joonis 3.33) on mõlemale türistorile ühised.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised.

Sidejuhtmed ja kaablid

0

Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Neoonlambid on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nihkepinge – see on sisendis kujutletav pinge, mis tekitab väljundis pinge mida nimetatakse väljundpinge nihkeks.

Elektriajamid

0

Negatiivsem on paisu pinge, seda väiksem on väljundtunnusjoone tõus ja seda suurema takistusena toimib transistor.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nimetatakse p - N-siirdeks. P-N-siirdes tekkivad nähtused ja tema omadused on enamiku pooljuhtseadiste töö aluseks.

Elektroonika alused

0

Neljas elektrood on alus (body, base; puudub pn-siirdega väljatransistoridel), mis enamasti lätte külge ühendatakse.

Transistorid

0

Neutraaal - 600 38 600 600 300 300 300 97 99 396 97 388 109 218 115 230 114 228 Juhiga 150 8 150 150 150 150 150

EEA labor3A tabel

0

Neutraal - 600 38 600 600 300 300 300 97 98 392 97 388 100 200 123 246 115 230 juhita 150 8 150 150 150 150 150

EEA labor3A tabel

0

Nihkepinge un on diferentspinge, mis tuleb anda diferentsvõimendi sisendite vahele, et muuta väljundpinge nulliks.

Elektroonika II KT

0

Nendes elementides on 2 mahtuvust, nende vahel toimub aine või energia vahetus, mille tõttu võivad tekkida võnked.

Automaatika konspekt

0

Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib.

Automaatika konspekt

0

Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised.

Rikkevoolukaitselüliti

0

Nofrost - tehnoloogiaga kõrvaldatakse niiskus külmikust ja sinna jääb ainult jääkülm kuiv õhk

Elektrikaupade märgistus

0

Nimetatud transistor on oma ehituselt sarnane VMOS transistoriga, kuid tal puudub koonilise kraatri taoline pais.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nihke pinge - Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on nullid.

Rakendus elektroonika(2)spikk

0

Nimipinge – maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab.

Kondensaatorid

0

Nimisisendsignaal – see on sisend signaali amplituud väärtus, millele võimendi on arvestatud.

Rakenduselekroonika

0

Nimipinge - vahelduvool-üle1kV kõrgepinge, alla 1kV madalpinge, kuni 50V väikepinge ´

Elektrivarustus

0

Normaal - , töö-, hoiu- ja kahjustavate tingimuste vahekorda illustreerib joonis 20.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Nimetatakse p - n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk

Elekter

0

Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.

Elekter

0

Neutraaljuht n on alajaamas jäigalt maandatud ja seadmete kestad on maandatud kohapeal.

Elektriohutus

0

Niisuguseks regulaatoriks on nt automaatseade, mis hoiab alalisvoolugeneraatori pinge muutumatuna.

Elektrotehnika

0

Nimetatakse emitter - siirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Nimipinge on suurim alalispinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses.

Elektrotehnika

0

Neutraal - 8,75 465,12 459,71 70,72 622,78 613,33 97,17 86,25 268,42 juhita

EEA labor3A tabel

0

Neutraal - 5,43 463,83 461,75 43,90 613,33 608,00 86,25 85,5 273,75 juhiga

EEA labor3A tabel

0

Neljakihilised seadised EHK TÜRISTORTÜÜPI ELEMENDID (Thyristors, Four- Layer Devices)

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Neutraal - või PEN-juhist, ühefaasiline kolmejuhiline süsteem koosneb

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Nimimahtuvus – pikofaradites vastab standardridadele (elektrolüüt. kond.

Elektroonika

0

Narva ej – s kuni kuue energiaplokki seiskamine või konserveerimine.

Elektroenergeetika alused

0

Nimetatakse amplituudi - sageduskarakteristikuks (joon.7.6). Faasimuutused kajastuvad

Elektroonika alused

0

Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt vaid rnõni herts.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Neutraal - 78,33 465,12 94,10 455,50 622,78 613,33 97,17 86,25 200,82

EEA labor 3

0

Nivoojuhtivustsoon on elektronide poolt hõivatum kui madalam ehk valentstsoon.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Neutraal - 78,40 463,83 93,25 454,36 613,33 608,00 86,25 85,5 192,35

EEA labor 3

0

Neljas element on täht, mis määrab teisendi mõne parameetri osas.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nilne - SEV/ rnootori tüüp olekus) kahe välj urdkļ ernmi

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Nagu p - reg., sellepärast omab häid dünaamilisi omadusi.

Automaatika konspekt

0

Neutraal - ja kaitsejuht on kogu paigaldise ulatuses ühitatud

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Nimh – Nikkel metall hüdriid Li-Ion – Liitium Ioon

Elektri alused

0

Nimimahtuvus – kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus.

Kondensaatorid

0

Neeluvool on suurm, kui paisu ja lätte vahel pinget pole.

Elektroonika Alused

0

Naatrium - kaablites Pronks - mitteisoleeritud juhtmetes

Elektrivarustus

0

Nihe on seda suurem, mida suurem on pidurdusmoment.

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

0

Neid komponente nimetatakse mittelineaarsuse protuktideks.

Elektriajamid

0

Neutraal - ja kaitsesoone (PEN) tähistamiseks.

Elektriaparaadid ja paigaldised

0

Neljas element on täht, mis määrab versiooni.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Nominaal ehk nimisisendsignaal Usis; Psis.

Rakenduselektroonika

0

Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele.

Elektrotehnika

0

Nim stabi - liseerivaks mähiseks.

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

-1

Neoonlambid ne - 2 (klaaskolvi pikkus 19 mm) [12]. Lampidele on rakendatud erisugused pinged: - vasakul: alalispinge, vasakpoolne elektrood positiivne; - keskel: alalispinge, parempoolne elektrood positiivne; - paremal: vahelduvpinge.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

-1

Nimitakistus rn – need vastavad standardridadele E6, E12, E24 • Takistushälve – näitab mitu protsenti võib takisti tegelik takistus erineda nimitakistusest.

Elektroonika komponendid

-2

Nimivool on määratud antud nimivõimsuse ja –pingega. Nimisagedus on jõutrafodel tavaliselt 50 Hz. Trafo töötab nimikoormusel, kui ta on koormatud nimivooluga.

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

-5

Nimivool on 50 A, peab juhtme vasksoone ristlõikepindala olema 6mm 2 . Pinnapealselt paigaldatavate juhtmete lubatavad pikaajalised koormusvoolud. Soone ristlõikepindala mm Vasksooned Alumiiniumsooned

Elektriaparaadid ja paigaldised