Nüüdismaailma mitmepalgelisus (0)

5 - HALB (1)
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti. Loe siit kuidas punkte saada
~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Õppematerjali autor

Lõik materjalist

NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS

Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus

Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine , mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia kerkis Euroopas esile 18.-19. sajandil. Arvati, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis - filosoofiline õpetus , mille rajas Buddha . Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon , mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
doc
6
doc
40
docx
32
doc
29
doc
7
odt
39
doc
34
pdf


T e a t a   v e a s t