Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused 1. Mis on otsene ja kaudne mõõtmine: Otsene mõõtmine on selline mõõtmine, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse katseliselt samaliigilise suuruse väärtusega võrdlemise tulemusena, näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga. Kaudne mõõtmine on selline, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse teiseliigiliste suuruste mõõdetud väärtustest, mis on seotud mõõdetava suurusega teadaoleva sõltuvusega, näiteks elektrilise võimsuse mõõtmine, lähtudes voolu ja pinge otsemõõtmise tulemustest. 2. Kaudse mõõtmise viga sõltub vea leidmise valemi kõigi liikmete (argumentide) vigadest 3. Mis on ,,halvima võimaluse meetud" . kasutatakse juhul, kui valemis on tegu liitmise või lahutamisega. Tulemuse vea leidmiseks tuleb liita kõigi valemisse kuuluvate suuruste absoluutsed vead: 4
on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei muutu mõõtmiste käigus - järelikult on ka saadav mõõtarv kogu aeg kas pisut suurem või pisut väiksem mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Niisugust püsivat kõrvalekallet nimetatakse süstemaatiliseks veaks, tema suurust saab määrata ainult mingi teise, täpsema riistaga tehtud kontrollmõõtmiste abil. 6
Digitaalmõõteriistad Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks. Need on numbermõõteriistad, milles mõõdetava suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab
Elektrimõõteriistade tööpõhimõte mõõteriista põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse
ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku miljonikordsust, tähis on ,,M" Senti- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust sada korda väiksemat ühikut, tähis on ,,c" Liiter Ruumalaühiku nimetus Sukeldumismeetod Keha ruumala määramise viis Mõõteriist Seadeldis, mille abil toimub mõõdetava suuruse võrdlemine mõõtühikuga Skaala Mõõteriista osa, mis koosneb numereeritud kriipsukeste süsteemist Osuti Mõõteriista osa, mis osutab mõõdetava suuruse väärtusele skaalal Mõõtesilinder Silindriline anum vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtmine Antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks
Tasu tootena, teenusena Koolituse kulud Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Tasu mittetöötatud aja eest, Tasu tootena, teenusena Küsimus Sea mõisted vastavusse 5 Õige võrdsetel alustel makstav tasu preemia Hindepunkte 2.00/2.00 tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu tasu mõõdetava tulemuse saavutamise eest tulemustasu Teie vastus on õige. Õige vastus on: võrdsetel alustel makstav tasu preemia, tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu, tasu mõõdetava tulemuse saavutamise eest tulemustasu
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel. Enamikes sellistes mõõteriistades muundatakse voolujuhile mõjuv jõud osuti või muu näitava süsteemi (nt valguskiir) liikumiseks, mille ulatust saab hinnata vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis sõltub sisendsignaali väärtusest ja on samuti analoogsuurus.
tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka 1 kuuluvad termopaarid, piesoelektrilised andurid, fotoelemendid jne. Aktiivsete andurite funktsioneerimiseks on vajalik nn ergutussignaal, mille olemasolul anduri väljundis tekib elektrisignaali muutus, mis on seotud anduri parameetriliste
pool keskväärtust kaugusel 3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0). 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. Variatsioonikordaja on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides. Kvartiilhälve iseloomustab lühimat võimaliku intervalli pikkust, kuhu satub pool kogu valimi mahust. Kvartiilide x0,75 ja x0,25 vahe. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne
2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas 6 töölaud 13 nõjase kinnituskruvi 7 mõõtotsak 14 nõjase tugimutter 3. Töö käik 1. Puhastasime optimeetri töölaua, mõõtotsaku ja mõõdetava kaliibri. 2. Kaliibri markeeringu järgi tegime kindlaks kaliibri nimimõõtme (38mm) ja koostasime sellele vastava pikkusmõõtplaatploki (30+8mm) ning panime selle töölauale. 3. Vabastasime nõjase kinnituskruvi 13, keerates tugimutrit 14 tõstsime nõjast 12 nii, et mõõtotsak 7 jäi mõõtplaatploki kohale sellest umbes 1 mm kõrgusele. Seda jälgisime plaadilt peegelduva mõõtotsaku kujutise järgi. Optikaskeem:
Mõõtmismeetod Mõõtmise täpses Hälbemeetod 0.2-10% Võrdlusmeetod 0.001% Kaudne mõõtmise- >10% meetod 1.2 Mõõtevead · Mõõtmistulemuse absoluutne viga · Mõõtmistulemuse suhteline viga · Mõõteriista taandatud viga 2. Mõõtmistulemuse absoluutne viga. 2.1 Parandus Arvu, mis näitab, kui palju mõõtmistulemus erineb mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest, nimetatakse absoluutseks veaks. A=A1-A A- absoluutne viga (ühik oleneb mõõteriistast, millega mõõdetakse) A1- mõõteriista näit e. mõõdetav suurus A- mõõdetava suuruse tegelik väärtus Paranduseks nimetatakse vastupidise märgiga absoluutset viga. Et saada tegelikku väärtust, tuleb mõõtetulemusele liita parandus. =-A=A-A1 A=A1+ Mõõtmistulemuse suhteline viga. Sageli tuleb erinevaid mõõtmis tulemusi võrrelda mõõtmise täpsuse
mis on eriti suured väikese õhupilu korral. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse diferentsiaalseid induktiivandureid (iseseisvalt А.С.Клюев ¨Автоматическое регулирование¨lk.41, 42, joonis1.21.). Trafoandurid. Trafoandurid on mõõtemuundurid, mis muundavad mingi mehaanilise suuruse (jõu, rõhu, pöördenurga vms. muutuse vastastikkuse induktsiooni või sellele vastava vahelduvpinge muutuseks. Selleks muudetakse trafoanduris võrdeliselt mõõdetava suuruse muutusega kahe mähise vastastikkust asendit või liikuva südamiku asendit mähiste suhtes. Mähiste vastastikkune induktiivsus muutub ahela magnetilise takistuse muutumisel või mähiste nihkumisel üksteise suhtes. Magnetilise takistuse muutuse puhul on trafoanduritel palju ühist induktiivanduritega, vahe on ainult selles, et trafoanduritel on sekundaarmähis või sekundaarmähiste süsteem. Joonisel 0.2.9 on raamikujulise sekundaarmähisega trafoandur.
See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm. Kui mõõta suurust M näiteks horisontaaloptimeetriga, siis tekib mõõtemääramatus ±(1,5 2) m,
punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus näitab, et mõõtmiseks kasutati liiga täpseid instrumente ja meetodeid, mis muudavad töö kalliks. Otsene mõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõtmise käigus. Näiteks joone mõõtmine lindiga.
Voolu mõõtmiseks kasutatakse laialdaselt ka voolutange (ampertange), mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmeid katkestamata, Voolutangidega mõõtmisel tuleb jälgida, et mõõteriista toiteallika pinge oleks normikohane (seda näitab vastav indikaator mõõteriista displeil), et mõõteriist oleks nullitud (eriti alalisvoolutangide puhul, millel puudub automaatne nullimine) ja et mõõtepiirkond oleks õige. Pinge mõõtmiseks kasutatakse voltmeetrit, mis alati lülitatakse mõõdetava vooluringiga rööbiti (joon. 1.4). Voltmeeter on suhteliselt suure sisetakistusega mõõteriist, mistõttu sobiva mõõtepiirkonnaga voltmeetri lülitamine jadamisi pole ohtlik, küll aga põhjustab vooluringi kogutakistuse suurenemine voolu märgatava nõrgenemise tarbijas. Joonis 1.4. Pinge vahetu mõõtmine Eeltakistiga laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda alalisvooluringis ning vahelduv- vooluringis kuni pingeteni 660 V
LMT süsteemis saadakse dimensioon valemiga dim X =L^l*M^m*T^t . L, M, T väljendavad põhisuurusi(antud juhul pikkus, mass ja aeg) ning l, m, t dimensiooni astmenäitajaid, mis on positiivsed või negatiivsed ratsionaalarvud. Suuruse väärtus on kvantitatiivmäärang, mida väljendatakse arvu ja ühiku korrutisena. Näiteks 273,16 K on temperatuuri väärtus, kuid 273,16 on suuruse temperatuur arvväärtus. Suuruse tõeline väärtus on väärtus, mis on kooskõlas mõõdetava suuruse definitsiooniga. Et suuruse tõeline väärtus on enam-vähem samaväärne nagu absoluutne tõde, siis on see küllaltki asjatu mõiste. Sestap piisab mõistest suuruse väärtus, mida käsitletakse kui suuruse tõelise väärtusena. Suuruse leppeväärtus on suurusele omistatud väärtus, mida tunnustatakse kui väärtust, millel on kindlaks otstarbeks sobiv määramatus. Leppeväärtuseks on omistatud väärtus, määratakse
Mõõtmed joonisel Joonised, mille järgi valmistatakse esemeid ja seadmeid, varustatakse mõõtmetega. Mõõtmete all mõistetakse mõõtarve koos nende juurde kuuluvate abijoontega. Abijoonte ülesandeks on mõõtarvude sidumine joonisel kujutatud eseme nende elementidega, mille suurust antud mõõtarv näitab. Kõige parem on mõõtmed kirjutada väljapoole kujutist mõõt- ja piirikjoontega. Mõõtjooned on varustatud mõõtnooltega, mille teravikud ulatuvad piirikuteni ning määravad mõõdetava lõigu pikkuse. Mõõtnooled peavad olema kogu joonise ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele,
- Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter. Tõestage oma väide kasutades allolevat joonist. RV - Voltmeetri sisetakistus. On suur võrreldes mõõdetava ahela osaga, et mitte häirida oluliselt mõõdetavat ahelat Üldistatud Ohmi seadus lõigul 12 Voltmeeter mõõdab pinget iseendal, mille kaudu saame teada mõõdetava ahela kahe punkti potentsiaalide vahe ja ei midagi enamat. Asjaolu, et millega see potentsiaalide vahe ahelas tegelikult võrdub kuulub edasise disskussiooni hulka. On olemas ka elektrostaatiline voltmeeter, mis mõõdab iseendal tekkivat potentsiaalide vahet vastavalt seosele.
Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsoonreas ühepalju. Me= 55 Kvartiilid Alumine kvartiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonireas 25%. Kv= 52 Ülemine kvartiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsoonreas 25%. _ Kv= 62 Standarthälve Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. = 6,75 Max-Min= 80 42= 38 Variatsioonikordaja Variatsioonikordaja on standarthälbe ja keskväärtuse suhe. V= 0,119 Diagramm 10 9 8 7 6 5 Tüdrukute 4
Lugege kruvinihuti (kruviku) mõõteskaalanäit. Nihutades niitristi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. 8. Nihutades alust kruviku pööramisega ainult vasakule, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema mõõdetava rõnga parempoolsel äärel. 9. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 14.1, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetud on heledaid või tumedaid rõngaid. Arvutage diameetrite kaudu Newtoni rõngaste raadiused ja seejärel nende ruudud. (Raadiuste otsene mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast on tsentri asukoha määramine raskendatud.) 10. Kandke koordinaatteljestikule funktsiooni r2j =f väärtustele vastavad punktid (y-teljel on r2j, x-teljel j )
Lineaarseid rõhuandureid kasutatakse kohtades, kus vajatakse andmeid rõhu muutusest kogu protsessi vältel. Näiteks: sisendrõhu, välisrõhu, pidurirõhu ja kütuse rõhu mõõtmisel. Andurite mõõtepiirkonnad sõltuvad kasutuskohast. Nende anduritega võib mõõta nii absoluutrõhku kui ka rõhu erinevust välisrõhu või mõne teise rõhu suhtes. Lineaarseid rõhuadureid on palju eri liike. Tüüpilisemad on: membraan-, piese- ja kabasatiivandurid. Andurid muudavad muudavad mõõdetava rõhu mõjul elektrilist signaali, mida võimendatakse anduris asuva võimendi. Väljundsignaal on tavaliselt rõhust sõltuv pinge. Kuid on olemas ka andureid,millel ampiltuudiga sammpinge. (FordMAP)või muutuva amplituudiga sammpinge. Rõhumõõturi töö eelduseks on häireteta toitepinge ja maanduse olemasolu. Toitepinge on tavaliselt 5 V. Kontrollimiseks võrreldakse signaali ja tegeliku rõhku kogu tööpiirkonna ulatuses. Natukene keerulisemaks muudab kontrollimise asjaolu, et eri
Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel.
muutumist. · Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 1.6. Vaatlus ja katse Vaatlus ja katse · Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. · Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Mõõtmine on toiming, mille käigus tehakse kindlaks mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. · Igal füüsikalisel suurusel on oma mõõtühik. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga SI põhi- ja täiendavad ühikud on defineeritud järgmiselt: · 1 meeter (m) on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus valguse kiirus c = 299 792 458 m/s on ühikusüsteemist sõltumatu universaalkonstant. · 1 sekund (s) on võrdne 133CS aatomi elektronide
samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga, pinge mõõtmine voltmeetriga jne.) b. võrdlusmeetod - meetod, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Võrdlusmeetodid jagunevad: kompensatsioonimeetod diferentsiaalmeetod asendusmeetod Kompensatsioonimeetodi puhul muudetakse mõõdetava või temaga funktsionaalselt seotud suuruse mõju mõõteriistale sama liiki tuntud suuruse vastutoimega nulliks. Näiteks elektromotoorjõu mõõtmine tuntud pingega kompenseerimise teel. Diferentsiaalmeetodi puhul määratakse mõõteriista abil mõõdetava ja tuntud suuruse vahe. Asendusmeetod. Selle meetodi puhul mõõdetava suuruse asendamine tuntud suurusega ei muuda mõõteriista näitu. Kompensatsiooni ja diferentsiaalmeetodid on väga täpsed, mõõteviga on alla 0,001%, kuid
väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Füüsikalise suuruse väärtus on selle suuruse poolt iseloomustatava omaduse kvantitatiivne hinnang. See hinnang väljendub numbrilise väärtuse kui hulga iseloomustuse ja antud suuruse tüüpi iseloomustava mõõtühiku korrutisena, näiteks 3,1 mm, 288,16 K. Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalike väärtuste skaalaga, mis on ühel või teisel viisil eelnevalt konstrueeritud. Andur Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Automaatika on omakorda teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate tehnoloogiliste protesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega.
5 180,03000±0,00054 180,030 396,72 ±3,97V 5.) Järgnevalt mõõtsime kõrgsagedusvõimendi amplituddkarakteristiku lineaarsust ja viimast iseloomustavat 1dB kompressioonipunkti P1dB. - Ühendsime praktikumitöös kasutatava võimendi sisendisse kõrgsagedusgeneraatori HP8648B ja väljundisse spektrianalüsaatori - Ühendasime mõõdetava võimendi toiteplokiga ning andsime talle toitepinge U=17V - Seadsime generaatori sageduseks f =6MHz ja väljundsignaali nivooks -30dBm. Mõõtsime väljundpinge nivoo ja arvutasime võimendi võimenduse G=30,16dBm. Korpusel olev võimendus oli G=30dBm-i. - Suurendasime võimendi sisendsignaali nivood 3dBm kaupa kuni 0dBm-ini. Iga sisendnivoo juures mõõtsime spektrianalüsaatoriga väljundpinge nivoo. Mõõdetud sisendsignaali ja väljundsignaali nivood. Tabel 3
ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. Näiteks: vee kulu mõõtmine, tarbitud sooja- või elektrikoguse mõõtmine, pinge mõõtmine vooluvõrgus; aga ka rahvaloendus, kliendi rahulolu mõõtmine. Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise, samanimelise, suurusega. Seda võrdluseks vajalikku teist suurust nimetakse mõõtühikuks. Mõõdetava suuruse väärtuse võib esitada kujul Y = y [Y], (*) kus [Y] on mõõtühik, ja y kujutab endast arvu, mitu korda mõõdetav suurus erineb ühikust. Võrrandit (*) nimetatakse mõõtmiste põhivõrrandiks. 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid
margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj., detsimaalkaal 19.saj. alguses, lihtne osutikaal kirjade kaalumiseks 1850. aastail ja elektrooniline numberkaal 1970. aastail. Vanim Eestist leitud kaal pärineb 9. sajandist.
redelit vaja). On võimalik mõõta pikkust, laiust, kõrgust ka juhtudel, kui mõõdetavale objektile päris ligi ei saa (distantsmõõtmine) kasutades ka + ja - mõõtmisi. Võimalik mõõta statiivilt distantse kahes suunas, seega maksimaalne distants oleks kuni 400m. Vesiloodiga pöördaluse kasutamiselon võimalikud mõõtmised isegi 90° või mõne muu nurga all. Infrapuna lasertermomeetri (joonisel) abil saab mõõta temperatuure kergelt ja kiirelt, mõõdetava pinnaga kokku puutumata. Mõõteobjekti sihtimine on tänu laserkiirele äärmiselt lihtne. Infrapunatermomeetrid on ideaalsed tööriistad mõõtmaks liikuvate, raskesti ligipääsetavate, elektrivoolu all olevate või ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri. Laserit kasutatakse ka kiiruse mõõtmiseks. Sel juhul töötab see laserimpulsi leviaja mõõtmise põhimõttel. Eestis kasutatavat laserkiirusmõõturit LTI 20-20 saab kasutada keskmise kiiruse
pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru osuti skaala Dünamomeetris kasutatakse deformatsiooni nähtust Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne mõõdetava jõuga Maale mõjub jõud on 10 N, sest gravitatsioonijõud mõjub mõlemale kehale Rõhk on füüsikaline nähtus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha pindade jaotisega Valemid tähised ühikud: p= F jagatud S p= rõhk 1 Pa (paskel) F= p korda S F= jõud 1N S= F jagatud p S= pindala 1m2 (ruutmeeter)
Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju. Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale. Kehad meie ümber Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine. Keha mõõtmetega arvutamine on kaudne mõõtmine. Mida suurem on keha mass, seda tugevamalt maa keha enda poole tõmbab. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Raskusjõuks nimetatakse maa külgetõmbejõudu. Jõudu, millega keha rõhub alust, nimetatakse rõhumisjõuks. Rõhk näitab keha poolt ühikulisele pinnale mõjuvat rõhumisjõudu.
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava materjali kõvadusest märgatavalt suurem), pinnaviimistlusest (pinnakareduse mõju), paksusest (kuni kümnekordne jäljesügavus), pinnakihi paksusest (nt pindkarastatud, tsementiiditud materjalid), ligipääsetavusest mõõtekohale (võimalus kasutada statsionaarsetvõi kaasaskantavat masinat).Nagu edaspidi näha, on kasutusel mitmed kõvaduse määramisemeetodid ja skaalad (joonis 2.4, tabel 2.3).
kirjeldada omavahel kuidagi seotud nähtusi. · Konstruktiivne määratlemine- teiste konstruktide kaudu. · Operatsionaalne määratlemine- täpsustatakse tegevused, mison konstrukti mõõtmiseks vajalikud (nt millist käitumist ja kuidas mõõta). Konstruktide opratsionaalne määratlemine: 1. Konstruktiga seotud käitumise või objektiivsete märkide kirjeldamine- mida (millist käitumist) ja kuidas mõõta. 2. Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine. 3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla
protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või teisel visil eelnevalt konstrueeitud. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi
.................................3 Kuidas rauda roostetaminse eest kaitsta?.....................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................................................4 Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Keemias tähendab korrosioon metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud.
puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs. Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne Absoluutne null nim piirtemperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile Abs. Temp ja molekulide keskm kin en Absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid
Nende arvutamismeetod oli küll erinev, kuid lõpptulemused olid samad. Ja nii tuligi välja uus teooria, mis kandis nime kvantmehaanika. Selle põhiülesandeks on kirjeldada osakestele vastavaid laineid. Sinna alla kuulub ka nt lainefunktsioon ja lainepikkus. Probleem ei olnud mitte konstrueeritud mõõteriista täpsuses, vaid see tuleb mõõdetavast protsessist endast, et kui täpselt me suudame seda läbi viia. Lisaks sõltub mõõtmistäpsus mõõtja-ja mõõdetava vahelisest vastastikmõjust. Heisenbergi uuele avastatud osakesele pandi nimeks meson, mis kannab siis nime tänapäevani.
Kontrollküsimused 1. Missuguseid otsakuid ja jõude võib kasutada kõvaduse mõõtmiselBrinelli meetodil? kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10;5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1... 3000 kgf (9,8...29430 N) 2. Missugune peab olema mõõdetava katsekeha minimaalne paksus, võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. 3. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Selleks jõu ja kuuli läbimõõdu suhe k = 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema kas 30; 15; 10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4
MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE K...
Keskkonnafüüsikalised mõõtmised: Kvantitatiivne uurimismeetod: Keskenduvad uuritava tunnuse kirjeldamisele läbi mõõtmise Saame teada kui palju mingit nähtust, tunnust või omadust esineb Tulemusi väljendatakse arvandmetes Kvalitatiivne uuring: Teadusliku uurimise meetod, mis vastab küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte Kvalitatiivse uurimise puhul ei ole tegemist mõõtmistega Mõõtmine: Mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine eksperimendi teel Leitakse mõõdetava suuruse ja samaliigilise, ühikuks valitus suuruse suhe Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust
Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (joonis 1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.. Ug Ig Rg
Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Töö eesmärk. Kaliibrida galvanometer etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti R E (joonis 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE Rg G Ug
Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta ...
kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. 9. Mis mõõtmine on? -Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 10
Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. 2. Pipetile panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 3. Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
